Kui palju on piisav - Rahalise sõltumatuse valem

Kui palju on piisav?

Iga investor puutub oma teekonnal mingil hetkel kokku küsimusega “Kui palju on piisav?”. Teeme järjepidevalt tööd, teenime palka, säästame ja investeerime – aga kui kaua seda peaks tegema? Kas mingi hetk saabub kätte hetk, kui on juba piisavalt. See ongi see küsimus, millele investor enda sees vastust otsib. Ja võin juba ära öelda ka ilmselge tiiseri – igal inimesel on sellele oma vastus.

Olen seda küsimust ka endalt küsinud. Kui juba mingi maani jõudnud olin, siis käis peast läbi küsimus “kas ma olen nüüd kohal?” või “kui palju veel”. Nii asusin tegelema enda küsimusele vastuse leidmisega.

Viisin läbi mitteametliku uuringu – töötasin läbi enimlevinud jõukuse arvutamise valemid ning samuti küsisin juba edasi jõudnud investorite käest, kui palju on nende arust piisav. Sukeldume teemasse..

Kas siis miljonist ei piisagi?

Miljon tundub kaugelt selline maagiline number, mis lahendab kõik tuleviku mured. Olles ise ületanud miljonilise portfelli netoväärtuse olen aru saanud, et sellest ei piisa, et pingevabalt elu lõpuni elada.

Toon lihtsa näite: Minu 2023. aasta kulutused olid 70 308 eurot ja samas minu portfell teenis kuue kuuga keskmiselt 4500 eurot kuus. See teeb aastas umbes 54 000 eurot, mis on ilmselgelt vähem kui kulutused. Lisaks ei taha ma ju kõike teenitud raha ära kulutad, vaid soovin osa sellest uuesti portfelli tagasi panna, et see jätkaks kasvamist. Seega oleks portfelliga tarvis teenida märksa rohkem kui 70 000 eurot aastas.

Mõistan, et alati on üheks võimaluseks ka elustandardit alla poole tuua ja kulubaasi vähendada. See on küll alternatiivne variant, kuid mitte minu eelistus. Ma soovin ikkagi vähemalt sama palju reisida, kui seda siiani teinud oleme, pakkuda lastele kvaliteetset haridust ning tegeleda hobidega. Seega kiires vastus endale on: Tegutseme edasi uute eesmärkide suunas!

Kuid siinkohal kerkiski esile uuesti see salapärane küsimus: Milline on piisav portfelli suurus või igakuine ‘passiivne’ sissetulek, et enda soovitud elustiiliga kenasti ja mugavalt ära elada.

Asusin uurima erinevaid laiemalt levinud rahalise vabaduse meetodeid, et leida see maagiline number.

Rahalise sõltumatuse valemid

Meetod #1: Lineaarne ehk talupoja meetod

Lihtne arvutus, kus sisendandmeteks on aastane kulubaas ning eeldatav aastane investeerimisportfelli tootlusprotsent. Tehes tagurpidine tehe on võimalik lihtsustatult välja arvutada portfelli suurus.

Kui mul oleks portfell, mis oleks 878 850 eurot ja see teeniks aastas 8% tootlust, kataks see minu aastased kulud. Arusaadavalt on see meetod on liiga lihtsustatud – see ei arvesta tootluse kõikumisi ning ka seda, et kogu teenitud tootlus ei ole rahavoo tootlus, mis kenasti pangakontole tiksub. Osa on kapitali kasv, mille eest kulusid katta ei saa.

Ja siin tulebki mängu talupoja lähenemine. Korrutame kahega, siis on kindlam. Vastuseks tuleb 1 757 700 eurone investeerimisportfell.

348aeacb-710d-47f8-b400-de2bbc84f693_1440x464

Meetod #2: 4% reegel

4% reeglit uuris esimest korda William P. Bengen, kes kirjutas 1994 aastal selleteemalise uurimuse. Uurimise sisuks oli leida vastus küsimusele “Kui suure osa oma säästudest saate igal aastal kulutada, ilma et pensionile jäädes raha otsa saaks?”

Nagu ka nimi viitab, siis see reegel ütleb, et pensionile minnes võib iga aasta portfellist välja võtta 4% (ja korrigeerida inflatsiooniga) ning sellest peaks jätkuma elu lõpuni. Sellise väljamaksemäära juures on erinevate välja arvutatud stsenaariumite kohaselt madal risk, et portfell enneaegselt otsa lõppeks.

Minu näite kohaselt tähendaks see seda, et kui mul oleks 1,757,000 eurot portfellis, võiksin igal aastal välja võtta 4% ja see kataks minu aastased kulud.

Meetod #3: Daniel Kahnemani uurimus: “Sissetulek ja emotsionaalne heaolu: Konflikt, mis on lahendatud”

2010 aastal avaldasid Daniel Kahneman ja Angus Deaton paberi, kus nad uurisid vastust küsimusele “Kas raha eest saab osta õnne?/Can money buy happiness?”. Uurimuse tulemusena nad järeldasid, et kõrge sissetulek aitab osta eluga rahulolu, kuid mitte õnne. Kuid madal sissetulek on seotud nii madala eluhinnanguga kui ka madala emotsionaalse heaoluga.

Nad järeldasid uurimusest, et pärast umbes 75 000 dollarit aastas ei parane ükski kolmest emotsionaalse heaolu mõõtmiseks kasutatud näitajast. Arvestades, et see uuring viidi läbi 2010 aastal, siis tänaseks pakuksin ma ise selleks numbriks inflatsiooniga korrigeeritult umbes 100 000 eurot aastas.

Kui lisada eeldustesse, et investeeringute rahavoo tootlus on 5%, oleks vaja investeerimisportfelli suuruses 2 miljonit eurot.

Daniel Kahneman - Income and emotional well-being

Meetod #4: RSÕ tasemed ehk Rikkaks Saamise Õpiku finantsvabaduse tasemed

Jaak Roosaare on oma menukis “Rikkaks Saamise Õpik” kirjutanud finantsvabaduse tasemetest. Neid oli algselt kolm, kuid hiljem blogis tutvustas ta ka veel neljandat.

Esimene tase on n-ö makaroni tase, kus investeeringute tulu katab ära põhivajadused.

Teine tase on n-ö burksi tase, kus investeeringute tulu katab ära igakuised kulutused.

Kolmas tase on n-ö homaari tase, kus investeeringute tulu katab kahekordselt ära igakuised kulutused.

Eeldades jällegi 5% rahavoo tootlust, siis on vastavalt erinevatele tasemetele tarvi portfelli vahemikus 700 000 kuni 2,8 miljonit eurot.

Aga milline on päriselu: Küsisin neljalt edumeelselt investorilt nende arvamust:

Lev Dolgatsjov: Jätkusuutlik portfellist väljavõtmise määr on tegelikult 2% aastas ja normaalne elustiil hakkab miljonist eurost aastas. Seega piisav portfell oleks 50 miljonit eurot.
Kristjan Liivamägi: Tänane portfell on 1,5 miljonit ja rahavoogu teenib üle 7000 euro kuus. Mõistliku elustiili tagamiseks oleks vaja portfelli üle 2 miljoni euro ja rahavoogu üle 10 000 euro kuus. Piisav portfell oleks 5 miljonit eurot.
Jaak Roosaare: Mõnus portfelli suurus võiks olla vähemalt 10 miljonit eurot. Emotsionaalset heaolu tagab passiivne tulu 10 000 eurot kuus.
Madis Pajo: Portfelli netoväärtus peaks olema umbes 10 miljonit eurot ja passiivne tulu kuus 20 000 eurot. Suurem eesmärk oleks juba passiivne tulu 50 000 eurot kuus.

Rääkides edukate investoriga järeldasin seda, et teooria on küll huvitav, kuid päris elu võib anda muid vastuseid. Samuti joonistubki siin välja varem mainitud tiiser, et igal investoril on enda oma vastus küsimusele “Kui palju on piisav?”.

Milline on minu vastus?

Minuga resoneeris enim Daniel Kahnemani ja Angus Deatoni poolt tehtud uurimus, mille kohaselt suureneb emotsionaalne heaolu kuni 100 000 euroni aastas (algselt paberis 75 000 dollarit). See võiks ümardatult tuleviku inflatsiooniga korrigeeritult olla suurusjärgus 10 000 eurot kuus.

Seega olengi võtnud lähimaks eesmärgiks kasvatada investeerimisportfelli realiseeritud rahavoo tulu 5 000 euro pealt kuus 10 000 eurole. Selle saavutamiseks peaks eelduslikult portfelli varade maht olema suurusjärgus 3M+ eurot.

Plaanin seda teekonda võtta rahulikult. Kiiret ei ole. Eesmärgiks on holistiline lähenemine, mis hõlmab nii jõukuse ehitamist, kaitsmist kui ka edasi andmist.

Olen seadnud endale ka piirmäärad, mis aitavad märgata, et ma teekonnal püsiks. Nendeks on:

Reegel 1: Säästuprotsent ei tohi aasta lõikes olla miinuses. See tähendab, et võin igakuiselt ära kulutada ka kõik teenitud tulu, kuid ma ei tohi laenata eelmiste ega tulevaste kuude arvelt.

Reegel 2: Portfelli netoväärtus on keskpikas vaates kasvutrendis. Siin on sees turgude kontrollimatuse element, kuid eesmärk on mitte enne eesmärgini jõudmist varade väärtust enda tegevuste tulemustel vähendada.

Need reeglid peaksid aitama tagada, et liigun enda äsjaseatud eesmärgi suunas. Kuid samas ei tee ka raha nimel märkimisväärseid järelandmisi elustiilis.

Milline on sinu vastus?

Loodan, et said sellest mõttekäigust endale mõne uue ja huvitava vaatenurga. Igatahes, kui sul tekib teekonnal sama küsimus, siis loodetavasti sain anda mõtteid, kuidas vastust otsida!

Veel lugemist

Kogum põhimõtteid ning õppetunde, mille olen endaga rahalise sõltumatuse teekonnal kaasa võtnud. Koos enda lugudega jagan näpunäiteid ja tööriistu, mida olen ise aktiivselt kasutanud.