Kõige limiteeritum ressurss
Eesti inimese oodatav eluiga on keskmiselt 79 aastat, millest tervena elada jäänud aastaid on vaid 56,5. See on lühike aeg ja paneb hästi perspektiivi, kui limiteeritud ressurss on aeg.
Kuhu kulub meie aeg?
Aastad tagasi avastasin huvitava infograafiku, milles vaadeldi, kuhu kulub keskmise inimese aeg. Üks tegevus, millele veedame suurema osa oma elust on magamine. Aga kuidas seda võrrelda töötamise, söömise, sotsialiseerumise või reisimisega? Tulemused olid minu jaoks väga üllatavad.
Selline näeb välja keskmiselt inimese elu jaotatud peamisteks tegevus-kategooriateks.
Magamine – 41.5% ajast
Keskmine inimene magab oma elus umbes 26 aastat. Lisaks kulub elust ligikaudu 7 aastat uinumiseks. See teeb kokku 33 aastat.
Uni väga oluline – see suurendab vaimset ja füüsilist heaolu, sealhulgas immuunsust, kehakaalu reguleerimist ja isegi viljakust. Uni on miski, mille arvelt kokku hoida ei ole mõtet, kuna sellega riskiksime eluea vähendamisega.
Töötamine – 16.6% ajast
Olgu tegemist igapäevatöö või unistuste karjääriga, keskmiselt töötab inimene 14 aastat oma elust. Koos lisatundidega võtab töö üle 28% ärkveloleku ajast.
See on enamasti ka ainuke tegevus, mis raha sisse toob, seega sõltuvus tööst on paljudel perekondadel väga suur.
Ekraani vaatamine – 14.3% ajast
See osa infograafikust oli minu jaoks kõige šokeerivam. Keskmine inimene veedab sotsiaalmeedias, arvutis (tööväliseid asju tehes) ning televiisorit vaadates 11 aastat ja 4 kuud oma elust.
Uutel telefonidel on vaikimisi olemas ekraaniaja mõõtmise funktsioon. Vaadates enda telefonis veedetud aega, siis peab tõdema, et numbrid on tõesti hirmutavalt suured.
Pere, hobid ja meelelahutus – 10.3% ajast
2997 päeva ehk 8,2 aastat on meil elus aega kõigeks selleks, mida ise valime. Siia alla kuulub aeg perega, hobidega tegelemine, meelelahutus ja palju muud. Võrreldes töötamise ja ekraani vaatamisega kulutame sellesse kategooriaase minu hinnangul liiga vähe aega.
Söömine – 5,7%
Toitu peetakse üheks elu suurimaks naudinguks. Kulutame söömisele peaaegu 4 ja pool aastat. Söömine ja söögi valmistamine on üks võimalikke kohti, millega teadlikult tegeledes on võimalik elukvaliteeti tõsta.
Reisimine – 4%
Keskmine inimene veedab kodust eemal üle 3 aasta oma elust. Reisimine on aga tihti see tegevus, millest unistame enim. Kui vaid oleks rohkem vaba aega ja raha, et reisida.
Olmetegevused – 1.9%
Pärast kõiki olulisi asju, nagu töötamine, pere ja hobid, on rida tegevusi, mida teeme iga päevaselt iseenesest. Veedame 235 päeva oma elust järjekordades oodates. Naised kulutavad enda valmis panemisele 136 päeva, mehed vaid 46 päeva.
Trenn – 1.6%
Treening võtab elust keskmiselt 1,3 aastat. See tähendab, et keskmine inimene veedab sotsiaalmeedias rohkem kui kaks korda rohkem aega kui treenides. Telekat vaadates üle 6 korra kauem.
Füüsiline ja vaimne tervis on eelduseks pikemale elueale. Sellepärast on oluline proaktiivselt võtta aega tervisega tegelemiseks.
Sotsialiseerumine – 1.5%
Sõprade ja lähedastega kogemuste jagamine annab enamasti suure rahulolu tunde. Sellegipoolest veedab keskmine inimene ainult umbes 368 päeva oma elust suheldes. See on 12 korda vähem, kui töötamisele. On leitud, et suurema sotsiaalse toetusega inimestel on parem füüsiline ja vaimne tervis, nad elavad kauem ja neil on isegi väiksem dementsuse risk. Seega võib lähedastega aja veetmine olla sama oluline kui kvaliteetne uni.
Romantika – 1.4%
Keskmine inimene veedab oma elus 395 päeva romantikale – lilled, küünlad, kohtingud jne.
Kool – 1.3%
Tavapäraselt mäletame kooli suure osana meie lapsepõlvest. Tegelikult veedab keskmine inimene põhi- ja keskkoolis vaid umbes 334 päeva oma elust.
Olenevalt sellest, kas jätkatakse õpinguid ülikoolis või minnakse kohe tööle, võib ajajaotus töötamise ja koolis käimise vahel veidi varieeruda
Soovitud elu
Ülevaade ajakasutusest elus pani mind pingsalt mõtlema. Mõeldes unistuste elule, siis enamus minu soovid on seotud hea tervise, lähedaste inimeste, reisimise ja uute kogemustega. Vaadates aga otsa statistilise keskmisele, siis nendele asjadele kulub ainult kaduv väike osa ajast. Enamus ärkvel olekust kulub töötamisele ja ekraani vaatamisele. Asjadele, millest me tingimata ei unista.
Taipasin selgelt, et mina ei soovi kolmandiku ärkveloleku ajast töötada ning neljandiku ajast ekraani taga veeta. Soovin, et mul oleks võimalik kulutada seda aega muudes valdkondades ning ise elu kogedes. Minu soovitud elu võiks välja näha selline:
Soovin veeta rohkem aega reisides, süües head toitu, kogedes uusi kogemusi. Olla vähem sõltuv kohustustest ning rohkem tegeleda enda hobidega. Panustada rohkem aega endale, perele ja sõpradele.
Sõltuvus tööst röövib unistused
Miks on see aga nii, et suurem osa aega kulub töötamisele ja ekraani vaatamisele?
Minu hüpotees – elades palgapäevast palgapäevani ja omamata säästupuhvrit ega lisatulu allikaid, ei olegi teist võimalust. Sõltuvus tööst igakuise palga teenimiseks võtab prioriteetide edetabelis esikoha. Perekond ja sõbrad tulevad alles selle järel. Unistuse ning hobidega tegelemiseks on õhtutunnid ning nädalavahetused. Kuid väsimus tööst ei lase ka sel ajal maksimumi võtta. Lihtsam on minna lihtsama vastupanu teed ning vaadata teiste huvitavat elu sotisaalmeedia või teleka vahendusel.
Rahaline vabadus aitab elada soovitud elu
Finantsiline iseseisvus aitab seda dünaamikat muuta. Olen kindel, et rahaliste piiranguteta näeks meie päevaplaan välja hoopis teistsugune. Esikohale kerkiks tervis. Töö täidaks eneseteostuse rolli. Loid telekavaatamine asenduks rikastavate kogemuste omandamisega ning ekraanilt vaataksime perekonnaga loodud mälestusi, mitte teiste inimeste glamuurset elu.
Kulutades vähem kui teenime ja investeerides vahe, liigume samm-sammu haaval lähemale rahalisele sõltumatusele. Lisasissetulek investeeringutest aitab aina enam katta rahalisi kohustusi ning aja jooksul liikuda enda soovitud elu suunas. Tehes igapäevaselt häid finantsilisi otsuseid juhtub see varem, kui arvata oskad. Minu puhul see toimis ja olen kindel, et see on võimalik ka teistele. Tuleb olla sihikindel pika aja vältel.
Loodan, et see kirjatükk andis uut perspektiivi ja motivatsiooni rahalise vabaduse teekonnal esimeste sammude astumiseks.
Loe järgmiseks
Tugev “miks” tekitab kauakestva sisemise motivatsiooni. Selle toel on hea astuda järgmised sammud rahalise sõltumatuse teekonnal. Sellest, kuidas minu unistustest said konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid, saad lugeda siin: FINANTSEESMÄRGID. Selge siht rahalise sõltumatuse suunas
