Järjekorras üheksas aasta teadlikult investeerides
Teadlikult ja aktiivselt hakkasin investeerimisega tegelema 2014. aasta algusest, mil tegin esimesed tehingud Balti börsil ning ühisrahastuses. Stardikapitaliks oli paar tuhat eurot, mille sain auto müügist. Kuna olin vahetusüliõpilane Portugalis siis autot tarvis ei olnud ning see raha saigi investeeringutesse suunatud. Nii see investeerimisteekond algas.
Põhjuseid, miks investeerimisega alustada, oli mitmeid: i) Soovisin luua endale rohkem sissetulekuallikaid, kui ainult palgatöö; ii) Soovisin olla rahast sõltumatu, et raha ei seaks piire mingu igapäevaotsuste tegemisel; iii) Taipasin, et investeerimisega ja passiivse tuluga on võimalik vabastada aeg, elamaks enda soovitud elu.
Alates päris algusest olen enda rahaasju jälginud piinliku täpsusega. Olen üheksa aastal igakuiselt pidanud eelarvet, seadnud endale finantsilisi eesmärke ning pannud kirja kõik investeeringud. Järjepidev, distsiplineeritud ning põhjalik numbrit järgimine on andnud mulle rohkelt võimalusi enda otsuste analüüsimiseks ning nendest õppimiseks. Terviklik ülevaade on olnud abiks teadlike investeerimisotsuste tegemisel.
Hea meelega jagad teiega enda investeerimisteekonna üheksanda aasta kokkuvõtet.
Investeerimisportfelli terviklik ülevaade 2022 aasta lõpu seisuga
Hea tava investorina on aasta lõppedes uuendada ära investeeringute väärtused ning võtta aega tulemuste analüüsimiseks. Olen seda aastaid praktiseerinud ning leian, et see on hea viis saada tagasisidet tehtud otsustele ning võimalus strateegiat tulevikuks kohandada.
Järgnevalt jagan teiega enda portfelli kokkuvõtet möödunud aasta lõpu 31.12.2022 seisuga.
Varade maht
Portfelli jaotus instrumentide lõikes (%)
Minu investeerimisportfell kasvas 110 233 euro võrra ja varade maht jõudis 1.1 miljoni euroni.
Investeerimisportfell jaotub suuresti nelja peamise valdkonna vahel – 28% kinnisvara, 20% aktsiad & fondid, 22% iduettevõtted ning 18% võlakirjad & laenud.
XIRR tootlus
Realiseeritud tulu
Annualiseeritud keskmine tootlusmäär (XIRR) oli 11.8%.
Investeerimisportfelli realiseeritud tulu intressidest, dividendidest, üüritulust ning positsioonide müügist oli 43 996 eurot. Ülejäänud osa portfelli kasvust tuli portfelli lisatud raha arvelt ning varade väärtuse kasvust.
Kasulikud avastused ja õppetunnid leiab enamasti aga analüüsides igat instrumenti eraldiseisvalt. Seega vaatame portfelli erinevate instrumentide lõikes.
Balti aktsiad
Balti börsil suurendasin aasta jooksul portfelli osakaalu võrreldes teiste instrumentidega enim. Aasta alguses oli Balti börsi ettevõtetesse investeeritud umbes 5% varast ja aasta lõpuks kasvas osakaal ligi 11.5%’ni kogu portfellist.
Olen võtnud positsioonid peamiselt kolme sektorisse – pangandus, energia ja kinnisvara. Investeerinud olen järgmistesse ettevõtetesse: LHV Group, Coop Pank, Enefit Green, Ignitis grupė, EfTEN Real Estate Fund III, EfTEN United Property Fund.
Suurem osakaal Balti börsil (võrreldes välisaktsiatega) on põhjendatud sellega, et ettevõtted on mulle hästi tuttavad. Pea kõikides ettevõtetes on inimesi, keda tean isiklikult või on ettevõtete tegevuse kohta laialdaselt infot. Investeeringuid erinevatesse sektoritesse toetab ka varem läbimõeldud investeerimistees, sisenemisstrateegia ning ootus tulemustele.
Osakaal portfellist (%)
Positsioonide jaotus (%)
Välismaa üksikaktsiad
Välisaktsiates vähendasin aasta jooksul portfelli osakaalu. Aasta alguses oli välisaktsiatesse investeeritud ligikaudu 11% varast ja aasta lõpuks vähendasin osakaalu ligi 3.2%’ni kogu portfellist.
Osakaalu vähendasin peamiselt Wise positsiooni arvelt ja põhjuseks oli riskihaldus. Ettevõtte osakaal oli märkimisväärselt suurem minu ette seatud piiridest. Maksimaalselt soovin ühes ettevõttes hoida kuni 2,5% kogu portfellist. Nii sai vähendatud Wise positsiooni ka selle piirini.
Välisaktsiate osa portfellist on investeeritud lõviosas finantssektorisse (Wise ja Swedbank) ning tehnoloogiasse (Apple, Google, Tesla). Väike osa ka üksikutesse mulle huvipakkuvatesse ettevõtetesse (Berkshire Hathaway, Porsche)
Nagu ka numbritest näha, siis antud segmendi osakaal on väga väike osa kogu portfellist. Selle osa portfellist võib liigitada mänguilu ja spekuleerimise osakonda. Minu eelis võrreldes teiste turuosalistega on väga väike ning sellepärast olen investeerinud pigem ettevõtetesse, mille tooted ise kasutan ja mille käekäiku soovin jälgida. Soov on, et positsioonide väärtus kasvaks, kuid kuna süva analüüsi ma teinud ei ole ning siseinfo puudub, siis see on pigem spekulatsioon.
Osakaal portfellist (%)
Positsioonide jaotus (%)
Fondid
Fondide osakaal portfellis kasvas vaikselt – sarnaselt igale eelnevale aastale, kuna strateegiaks on igakuine järjepidev positsioonide suurendamine. Aasta alguses oli fondidesse investeeritud 5.6% varast ja aasta lõpuks kasvas osakaal 6.1%’ni kogu portfellist.
Positsioonideks on II ja III sammas, mis on investeeritud Tuleva Tulundusühistu läbi indeksfondidesse. Kuna pensionisambad on väga heade toetusmeetmetega (II samba 2% + 4% süsteem ning III samba 20% tulumaksusoodustus), siis investeerin sinna maksimaalses võimalikus mahus. II samba tootlus on 6.43% (ei ole koguaeg olnud indeksfondi investeeritud) ja III samba tootlus 17.84%.
Lisaks pensionisammastele investeerin veel kolme indeksfondi – EXXT, VWRL, IUSN. EXXT katab ära minu soovi panustada suuremalt tehnoloogiaettevõtetesse. VWRL ja IUSN annavad laiapõhjalise hajutatuse nii suure, keskmise kui ka väikse turukapitalisatsiooniga ettevõtete hulgas.
Osakaal portfellist (%)
Positsioonide jaotus (%)
Iduettevõtted
Iduettevõtete osakaal portfellis kasvas 8% võrra 22%’ni. See osa portfellist on tugevalt seotud minu põhitegevusega, milleks on varajase faasi tehnoloogiainvesteeringud. Olen riskikapitalifondis Superangel investeeringute juhina ja partnerina investeerinud tänaseks 5 aastat. Möödunud aasta septembris avasime ka teise fondi, mille kaudu investeerime 30M+€ eurot lähiregiooni varajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse.
Selle perioodi vältel oleme investeerinud natuke vähem kui viiekümnesse ettevõttesse. Lisaks Superangeli investeeringutele on minu eraportfellis kolm ettevõtet – Planet42, Bikeep ja Snabb.
Tehnoloogiainvesteeringute osakaal tõotab minu portfellis kasvada ka edaspidi, kuna see on valdkond, kuhu suunan enda peamise aja ning suure osa kapitalist. Aktiivne igapäevane panus, varasem kogemus ning tugev meeskond annab mulle selles sektoris tegutsemiseks head eeldused. See põhjendab ka suuremat osakaalu koguportfellist.
Usun tugevalt tehnoloogiaettevõtete kasvu. Pea iga toode või teenus, mida igapäevaselt kasutame on mõjutatud tehnoloogiast – olgu see puhkusereisil ööbimiskoha valimine Airbnb abil või tööülesannete tegemine arvuti ja tarkvara abil. Võimalus seda blogi lugeda tuleneb ka tehnoloogia võimalustest.
Tehnoloogiasse investeerimine ei ole aga kerge ja igaühele sobiv valdkond. Tulemuste saavutamiseks peab olema sektoris väga aktiivne, tegutseda tuleb meeskonnana ning peab arvestama riskantsusega. Ega ilma asjata ei kutsuta seda riskikapitaliks.
Osakaal portfellist (%)
Positsioonide jaotus (%)
Võlakirjad ja laenud
Võlakirjade ja laenude osakaalu portfellis suurendasin aasta jooksul. Aasta alguses oli fikseeritud tulumääraga instrumentidesse investeeritud 13.6% varast ja aasta lõpuks suurenes osakaal 18%’ni kogu portfellist.
Aasta jooksul sai välja antud uusi laene ettevõtetele ning aasta teises pooles investeeritud ka LHV Group ja Bigbank võlakirjadesse. Fikseeritud tulumääraga instrumentide portfellis on aasta lõpu seisuga ligi 20 positsiooni.
Fikseeritud tulumääraga instrumentidesse olen aktiivselt investeerinud aastast 2016. Selle ajaga on tekkinud hea arusaam varaklassi toimimise põhimõtetest, riskidest ja võimalustest. Kuivõrd tootluse kontekstis võib leida atraktiivsemaid varaklasse, siis enda portfellis hoian alati ühe osana ka antud segmenti. Põhjuseks on perioodiline rahavoog ja vähene volatiilsus.
Kinnisvara
Kinnisvaras suurendasin aasta jooksul positsioone. Aasta alguses oli kinnisvarasse investeeritud ligikaudu 23.5% varast ja aasta lõpuks kasvas osakaal 28.8%’ni kogu portfellist.
Osakaal suurenes ühe uue üürikorteri ning mitme kinnisvaraarenduse ettevõtte investeeringu arvelt. Kinnisvara osa portfellist koosneb üürikorteritest, kinnisvara fondidest, kinnisvaraarendajate osalustest ning päiksepaneelide pargist.
Kui aasta 2021 oli erakordselt hea aasta kinnisvarahindade kasvuks, siis 2022. aastal tegi minu portfellis väga head tööd päikesepark. Algselt ootasime investeeringult 7-8 aastast tasuvusaega, kuid viimase paari aastaga on park juba tasuvaks muutunud. Seda ei osanud investeeringut tehes kuidagi eeldada, kuid heast tootlusest ka ära ei ütle. Ideoloogiliselt on lihtsam hakkama saada igakuiste kõrgete kommunaalarvetega, teades, et olen ise ka tootja.
Minu üldine eelistus on mitte aktiivselt kinnisvaraga tegeleda. Üürikorterid on portfellis esindatud suuresti eraisiku laenuvõimekuse tõttu. Pean kodulaenu heaks võimenduse võimaluseks, mida on madala intressitaseme tõttu patt kasutamata jätta. Küll aga ei ole mul siiani olnud ambitsiooni hakata üürikorterite portfelli ehitama. Eelistan investeerida passiivsemalt ning seetõttu on minu portfellis kinnisvara investeeringud läbi fondide või kinnisvaraarendajate. Fondid annavad suurema hajutatuse nii objektide, riikide kui ka liikide vaates. Kinnisvaraarendajate investeeringud annavad võimaluse osa saada kinnisvara loomise staadiumist.
Osakaal portfellist (%)
Positsioonide jaotus (%)
Raha ja selle ekvivalendid
Vaba raha osakaalu vähendasin portfellis märkimisväärselt. Aasta alguses oli rahas ja ekvivalentides ligikaudu 22% varast ning aasta lõpuks oli osakaal 9%’ni kogu portfellist.
Vabasid vahendeid suunasin eelmainitult Balti börsi ettevõtetesse, varajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse, võlakirjadesse ja laenudesse ning kinnisvarasse.
Ligi 10% vaba raha osakaal tundub hetkel piisav, et vastu minna uuele aastale. Regulaarne rahavoog muudelt investeeringutelt annab pidevalt võimaluse vaba raha osakaalu portfellis suurendada.
Krüptovarad
Krüpto varade osakaal portfellis sulas nagu jää kuumal suvepäeval. Kui aasta alguses oli krüpto osakaal 3.9% varast, siis aasta lõpuks sulas see 0.4%’ni kogu portfellist.
Põhjuseid on erinevaid ja üpris värvikaid. Analüüsides möödunud aasta sündmusi, siis mulle tundub, et olen krüptoga kaotanud igat võimalikku moodi. 1/4 varastati ära, 1/4 kandsin maha seoses BlockFi pankrotiavaldusega, 1/4 suutsin DeFi’t katsetades maha mängida ning 1/6 olen kaotanud turuhindade langusest. Algsest 40k€ investeeringust on hetkel alles ligi 4k€.
Selgelt on algusest peale tegemist olnud riskantse varaklassiga ja ma ei ole olnud selles osas naiivne. Minu investeeringud krüptosse olid tehtud peamiselt õppimise eesmärgil. Ma tegin enne sisenemist konkreetsed arvutused, kui suure osa ma olen nõus krüptosse suunama. Arvestusega, et on väga suur tõenäosus selle raha kaotamiseks. Ja selle summa kaotamisel ei saa minu uni segatud.
Nii paraku on ka läinud – riskid realiseerusid ja ligi 30k€ olen juba maha kandnud. Kuid samuti on saanud täidetud minu eesmärk – olen tükkmaad targem. Saan omandatud õppetunde arvesse võtta edasiste investeerimisotsuste tegemisel.
Kuivõrd ei ole meeldiv raha kaotada, siis on see aktsepteeritav, kui selle taustal on läbimõeldud otsused. Kas ma uuel aastal krüptovarade osakaalu portfellis suurendan? Kui siis väga väiksel määral. Küll aga olen saanud aru, milline osa krüptost minu jaoks ei sobi ning kuidas investeeringuid turvaliselt hallata, kui peaksin soovima suuremalt siseneda.
Osakaal portfellist (%)
Positsioonide jaotus (%)
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt võib öelda, et on olnud rahuldav aasta. Vaatamata finantsturgude langusele olen suutnud portfelli varade mahtu kasvatada.
Suureks panustajaks oli küll portfelli suunatud lisakapital, kuid tugeva panuse andis ka igakuine passiivne tulu. Just sellistel aastatel, nagu seda oli möödunud aasta, mõistan, kui oluline on igakuine investeeringutelt teenitav tulu. Igal kuul kontole laekuv raha annab võimaluse madalamate hindadega positsioone täiendada ning vara instrumentide vahel ümber jaotada.
Analüüsides tootlust erinevate instrumentide vahel saan järeldada, et portfelli hajutatus täitis oma eesmärki. Aktsiad ja krüpto langesid küll võimsalt, kuid positsioonid laenudes, võlakirjades ja kinnisvaras tasakaalustasid kogutootlust. Turulangus ei mõjutanud minu portfelli kuigi tugevalt, kuna aasta alguses hoidsin avalikult kaubeldavates instrumentides vaid 10% portfelli koguväärtusest. Kasutasin odavamaid sisenemishindu, et positsioone aktsiates ja fondides täiendada.
Käesoleval aastal suunan peamise aja ja fookuse enda põhitöösse tehnoloogiavaldkonnas. Portfelli osas soovin täiendada positsioone indeksfondides. Samuti soovin käsile võtta fikseeritud tulumääraga instrumentide analüüsi, eesmärgiga panna paika optimaalne osakaal kogu portfellist ning ka varaklassi sisene jaotus positsioonide vahel.
Loodan, et minu portfelli kokkuvõtet oli huvitav lugeda. Olen alati kõrgelt hinnanud kaasinvestoreid, kes enda portfelli kokkuvõtteid teisega jagavad. Need on olnud minu jaoks väga põnevad ja inspireerivad lugemised. Sellepärast otsustasin ka ise sarnaselt panustada ning enda investeerimisportfelli kokkuvõtet teiega jagada. Loodetavasti annab see kasvõi ühe väikse uue idee ning inspiratsiooni teie investeerimisteekonnale.
Edukaid investeerimisotsuseid!
Investorile vajalikud tööriistad enda rahaasjade haldamiseks
Soovin teiega jagada kolme olulist rahaasjade haldamise tööriista, mis on toetanud minu teekonda rahalise sõltumatuseni.