FINANTSEESMÄRGID. Selge siht rahalise sõltumatuse suunas

Soov saada rahaliselt sõltumatuks

22-aastane inseneri-tudeng Marko oli külge saanud investeerimispisiku. Sõprade soovitusel oli lauanurgale tekkinud esimene investeerimisraamat ning telefoni alla laetud mõned audioraamatud.

Pea rahatarkust täis ei jäänud muud üle, kui võtta ette teekond rikkuseni. Inspireerituna Mr. Money Mustache blogist tekkis unistus saada finantsiliselt vabaks 30ndaks eluaastaks. Soov oli luua endale investeerimisportfell, mille passiivne tulu kataks ära igakuised kulutused.

See oli suur ja tõele au andes hoomamatu soov. Pangakontol sisuliselt 0 eurot, kuid soov saada 8 aastaga rahaliselt sõltumatuks.

Kuidas muuta see soov hoomatavaks ning saavutatavaks eesmärgiks? Tarvis oli selget plaani.

Hea meelega jagan teiega enda finantseesmärkide seadmise ja saavutamise teekonda. Loodan, et see inspireerib ka teid eesmärke seadma ja nende poole pürgima.

Peamise eesmärgi selge defineerimine

Esimene samm finantseesmärkide seadmisel on enda peamise eesmärgi selge defineerimine.

Kasutasin eesmärkide sõnastamisel SMART tehnikat. Eesmärgid vastavad SMART kriteeriumitele, kui need on konkreetsed (Specific), mõõdetavad (Measurable), saavutatavad (Achievable), asjakohased (Relevant) ja tähtajalised (Timely).

Hästi sõnastatud, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid annavad selge ülevaate initsiatiivi edukuse teguritest. Samuti on väga oluline, et eesmärgid oleks saavutatavad ja realistlikud. Saavutavad eesmärgid motiveerivad, ebarealistlikud omakorda demotiveerivad. Lisaks eeltoodule peab olema seatud ka ajaline tärmin. See annab võimaluse enda edukust mõõta.

Minu eesmärgil – saada finantsvabaks 30ndaks eluaastaks – oli olemas kaks viiest olulisest kriteeriumist. See oli asjakohane (R) ja tähtajaline (T). Puudu oli konkreetsus (S), mõõdetavus (M) ja saavutatavus (A).

Konkreetsus

Tõhus viis muuta eesmärki konkreetsemaks on vastata kolmele küsimusele – mida?, kuidas?, miks?.

Mida? – Saada finantsiliselt vabaks

Kuidas? – Omades investeerimisportfelli, mille passiivne tulu katab ülekattega ära igakuised väljaminekud

Miks? – Et saaksin valida aega, kohta ja tegevusi ilma, et valikud oleksid rahaliselt piiratud

Minu konkreetne, asjakohane ja tähtajaline eesmärk kõlas nüüd järgnevalt – Soovin saada finantsiliselt vabaks 30ndaks eluaastaks, omades investeerimisportfelli, mille passiivne tulu katab ülekattega ära igakuised väljaminekud, et saaksin valida aega, kohta ja tegevusi ilma, et valikud oleksid rahaliselt piiratud.

Mõõdetavus

Järgmisena mõtestasin lahti, mida tähendab minu jaoks finantsiline vabadus.

Vallalise ülikoolinoorena 2013. aastal pidasin heaks sissetulekuks 1000 eurot kuus. Hea elukvaliteedi juures ning tulevikule mõeldes tundus 2000 eurot olevat kindlasti piisav summa. Seega sai eesmärgiks teenida investeeringutelt just niipalju passiivset sissetulekut. See kataks ära nii igakuised elamiskulud kui jääks veel raha üle investeerimiseks.

Kui suur peab olema investeerimisportfell, et aastas 24 000 eurot teenida?

Siinkohal tegin lihtsakoelise tagurpidi-arvutuse. Eeldades, et suudan investeeringutega teenida 10% tootlust aastas, peaks portfelli väärtus olema 240 000 eurot.

See on aga hoomamatu number. Eriti, kui alustad nullist. Sellepärast otsustasin jagada selle summa väiksemateks vahetulemuseesmärkideks.

Ehitasin vahetulemuseesmärkide arvutamiseks Exceli tabeli, mis aitas mõista, kui suur peab investeerimisportfell iga kuu lõpus olema, et oleksin õigel trajektooril.

Ühest algsest suurest 240 000 euro eesmärgist sai 96 väiksemat mõõdetavat vahetulemuseesmärki.

Mulle on alati meeldinud numbreid visualiseerida, seega panin tulemuse ka graafikule. Selline nägi välja mind ees ootav rahalise sõltumatuse teekond.

Nüüdseks olin endale loonud konkreetse, mõõdetava, asjakohase ja tähtajalise eesmärgi. Kas see on ka saavutatav?

Saavutatavus

Eesmärk on selgelt defineeritud ja Excelisse joonistatud. Nüüd oli aeg kaardistada ära enda hetkeolukord ning vaadata peeglisse, kas eesmärk ka saavutatav on.

Tudengina oli sissetulek piiratud – 2013. aastal elasin vahetusüliõpilasena Portugalis ning peamiseks sissetulekuks oli stipendium. Minu säästmisvõime oli headel kuudel ligi 20% sissetulekust, ehk napilt alla 200 euro.

Soovisin enda hetkeolukorra ka graafikule kanda. Tahtsin mõista, et kui ma jätkan samamoodi säästmist tempoga 200 eurot kuus, siis kui kaua mul läheb, et enda soovitud portfelli suuruseni jõuda.

Finantseesmärkide seadmise tabel andis vastuseks 25 aastat ja 6 kuud.

Lisasin selle ka enda peamise eesmärgiga samale graafikule. Joonistus välja huvitav perspektiiv.

Minu soov oli eesmärgini jõuda 8 aastaga, kuid minu hetkeolukord ütles, et läheb ligi 26 aastat. Minu soovide ja hetkeolukorra vahe oli ligi 18 aastat.

Sellegipoolest, ambitsioonika noorena, see mind palju ei heidutanud. Kaheksa aastat on pikk aeg. Selle ajaga suudan sissetulekuid kasvatada ning õppida investeerimise kohta. Isegi kui ma jõuan ainult poolele teele, on tulemus ikka väga hea.

Nüüdseks olin selgelt ära defineerinud enda rahalise vabaduse eesmärgi ning olin koostanud detailse plaani selle saavutamiseks. Oli aeg tegutsema asuda.

Eesmärkide saavutamise teekond 

Asusin iga kuu lõpus enda sääste ja investeerimisportfelli suurust kokku liitma ning lisasin need numbrid tabelisse. See oli minu jaoks võimas enese vastutavana hoidmise tööriist. Numbrid ju ei valeta.

Kuised vahetulemuseesmärgid töötasid väga hästi. Üks kuu on piisavalt pikk periood, et märgata arengut. Samas piisavalt lühike, et teha vajadusel muudatusi elukorralduses.

Esimestel aastatel kasvas investeerimisportfell peamiselt säästude arvelt. Iga lisasissetulek andis portfellile märkimisväärse hüppe.

Kui olin suutnud säästumäära suurendada, siis kohendasin finantseesmärgi tabelis ka hetkeolukorra trajektoori.

Investeerimisportfelli tootlus hakkas rolli mängima alles hiljem. Liitintressi pall hakkas minu puhul hoogu koguma alles peale neljandat investeerimise aastat. Kuid väga oluline oli alustada investeerimisega juba väiksemate summadega. See andis hindamatu kogemuse ja turutunnetuse, et hiljem teha arukamaid otsuseid.

Järjepidevalt sissetulekut suurendades, elades alla oma võimete ning teadlikult investeerides sai teekonna kuuenda aasta keskpaigaks 240 000 euro portfelli eesmärk ületatud. 

Hinda (evaluate) ja korrigeeri (revise)

Kas 240 000 eurot on rahaliseks sõltumatuseks piisav summa? Tegelikult mitte. Aja ning kogemusega sai selgeks, et algselt seatud eeldused olid pisut liiga optimistlikud.

Keskmine tootlus 10% on küll saavutatav, kuid see ei ole alati rahavootootlus. Kogu portfelli rahavootootlus on enamasti väiksem. Samuti kui 2013. aastal tudengina tundus 2000 eurot heaks elukvaliteediks piisav, siis aastal 2019. pereisana sellest välja ei tuleks.

Eesmärgid ei ole staatilised. Eesmärgid muutuvad koos endaga. Sellepärast on SMART tehnikale loodud ka laiend – SMARTER, kus on kaks lisandunud kriteeriumit – “evaluate (hinda)” ja “revise (korrigeeri)”, mis muudavad eesmärkide sõnastamise ühtlasi ka korratavaks rutiiniks.

Korrigeeri

Asusin ümber arvutama enda rahalise vabaduse numbrit.

Uueks arvutusmeetodiks kasutasin portfelli suuruse arvutamiseks konkreetsemat ja läbimõeldumat 4% reeglit. Turvaline väljamaksemäär 4% on maksimaalne määr, millega saab oma investeerimisportfellist raha kulutada, nii et raha ei saaks oma elu jooksul otsa. Lihtsustatult võib enda iga-aastased kulutused korrutad 25-ga ning tulemuseks on rahaliseks sõltumatuseks vajalik investeerimisportfelli suurus.

Uueks finantsiliseks eesmärgiks sai 900 000 eurot. Arvutuskäiguna – igakuine soovitud tulu investeeringutelt 3000 eurot korrutada 12 kuud korrutada 25-ga.

Teekond rahalise sõltumatuse suunas jätkus.

Kas see eesmärk on lõplik? Suure tõenäosusega mitte. Eesmärke tuleb pidevalt korrigeerida, et need töötaksid sinu jaoks kõige paremini.

Sihtkoht versus teekond

Algselt motiveeris mind enim mõte sihtkohta kohale jõudmisest. Aastate pikkuse protsessi jooksul mõistsin aga aina rohkem, et enim rahulolu ja eneseteostust on pakuvad teekonnal saadud ning jagatud õppetunnid. Samuti on täiesti hindamatu väärtusega teekonnal kohatud sarnaselt mõtlevad inimesed, kellest on saanud sõbrad kogu eluks.

Tähtis on nautida igat etappi teekonnal, kuna nendest tekivad väärtuslikud õppetunnid ning kogemused, mida tulevikus enda jaoks tööle panna.

Loodan, et see kirjatükk inspireeris ka sind finantseesmärke seadma ning astuma esimesed sammud rahalise sõltumatuse teekonnal.

Loe järgmiseks

Finantseesmärkide saavutamisel on mulle suureks abiks olnud eelarve juhtimine. Minu eelarve juhtimise põhimõtetest võid edasi lugeda siin: EELARVE. Kulud kontrolli alla, et jääks raha üle ka investeerimiseks