STRATEEGIA. Personaalne investeerimisplaan

Personaalne plaan, mis sobib sulle

Teadmised kinnistuvad kõige paremini siis, kui need panna praktikasse. Esimeste tehingute tegemise eel on aga kasulik natuke planeerida. Personaalne investeerimisplaan ehk strateegia aitab tehingute tegemisel orienteeruda ning riske paremini hallata. Ilma läbimõeldud plaanita võib esimese sammu tegemine osutada ootamatult keeruliseks.

Investeerimisstrateegia kui termin kõlab keeruliselt. Erinevaid strateegiaid on lõpmata palju. Õnneks enamus neist ei sobi ka sulle. Kõige parem strateegia on selline, mis on kohandatud sinu enda järgi. Plaan mis arvestab sinu eesmärkide, ajalise horisondi, riskitaluvuse, rahaliste võimaluste, eelistuste, tugevuste ja nõrkustega.

Strateegia ei ole samuti staatiline – see muutub ajas sarnaselt investori endaga. Strateegiat võib muuta iga uus kogemus või teadmine.

Jagan teile näite enda investeerimisteekonna algusest. Olin kuulnud 33/33/33 strateegiast – 1/3 varadest aktsiates, 1/3 laenudes ning 1/3 kinnisvaras. Laenasin seda mõtet ning alustasin enda portfelli ehitamist. Esimese kolmandiku täitsin ära ühisrahastuse laenude ning teise kolmandiku Balti börsi aktsiatega. Kinnisvara jäi aga kaugeks, kuna rahalisi vahendeid mul nii palju ei olnud.

Nii sai tehtud esimene kohendamine ning liikusin 50/50 plaani peale – pool kapitalist laenudes ning pool aktsiates. Mida aeg edasi, seda omanäolisemaks on mu strateegia muutunud. Lisanduma hakkasid erinevad varaklassid ning muutusid ka portfelli osakaalud. Täna on portfellis esindatud kuus erinevat varaklassi ning üle 200 erineva instrumendi. Järgmine graafik iseloomustab hästi strateegia muutumist ajas – vasakul on läbilõige portfellist 2014 aastal ning paremal 2023 aastal.

Selle kirjatüki kirjutamise hetkel on minu portfellis esindatud kuus erinevat varaklassi ning üle 200 erineva instrumendi. Dekaadi jooksul olen juurde õppinud nii mõndagi riskihaldusest, varaklasside käitumisest, enda eelistustest ning muutunud on eesmärgid. Kõik see on aidanud mul aja jooksul oma strateegiat kohandada. Oluliseks pean aga asjaolu, et olen algusest saati strateegia peale mõelnud – olen kindel, et olen selle abil suutnud portfelli riske maandada ning rahakaotusi vältida.

Järgnevalt toongi välja olulised küsimused, mis aitasid mul investeerimisstrateegiat luua. Samuti iseloomustan näidis-portfellide abil, kuidas strateegiast mõelda. Loodan, et need mõtted ja näited aitavad teil saada mõned ideed, kuidas endale omast strateegiat luua või olemasolevat plaani kohandada.

Investeerimisstrateegia loomiseks olulised küsimused

Investeerimisstrateegia loomisel tasub alustada vastates kuuele olulisele küsimusele. Nende vastuste läbimõtlemine aitab paika seada hea raamistiku, mille najale personaalset strateegiat looma hakata.

1. Kas investeerimiseks mõeldud summa on fikseeritud või see suureneb ajas aktiivse tulu arvelt?

Küsimuse vastus annab aimu, millise tempoga saad investeerida. Suurema fikseeritud summa korral saab teha plaani, kuidas see turgudele suunata. Igakuise lisanduva raha osas on aga plaan ilmselt teistsugune ning sõltub rohkem igakuise lisaraha suurusest.

Ma ise alustasin investeerimist sisuliselt nullist, seega oma strateegias arvestasin sellega, et kapital investeerimiseks tuleb palgatöö säästudest. Algselt olid summad, mida sain igakuiselt portfelli lisada sadades eurodes. See andis ligipääsu ühisrahastuse laenudele ning mõni kuu kogudes ka Balti börsi aktsiatele (teenustasude tõttu oli mõistlik ost 400€+).

2. Kas sa teenid raha eraisikuna (palgatöö) või ettevõtjana (toodete/teenuste müük)?

Küsimuse vastus aitab otsustada, kas alustada investeerimist oma ettevõtte alt või teha tehinguid eraisikuna. Kui raha laekub palgatöö eest, siis Investeerimiskonto süsteemis saab juba maksuefektiivselt investeerida. Kui aga ettevõtjana juba kasumit teenid, siis on efektiivsem ettevõtte alt investeerida. Samuti on ettevõtte alt investeerides eeliseid – nimelt saab mõnes varaklassis kahjumeid tuludest maha arvestada. Eraisikuna peab tulu deklareerima, kuid kahjumeid maha arvestada ei saa (näiteks laenudes ja iduettevõtetesse investeerides).

Ma alustasin investeerimist eraisikuna, kuid mõne kuu möödumisel otsustasin teha enda varahaldus ettevõtte. Teadsin, et plaanin investeerimisega tegeleda kaua, seega tundus kohe ettevõtte alt investeerima hakata optimaalsem. Mõned investeeringud olid ka eraisiku all, kuid aastate möödudes olen lõviosa ettevõtte alla liigutanud.

3. Kui aktiivne sa soovid olla investeeringute haldamisel?

Ajakulu hindamine on üks olulisemaid tegureid strateegia loomisel, mis määrab ära instrumentide valiku portfellis. Kui on soov võimalikult vähe aega haldusele ja analüüsile kulutada, siis on võimalike instrumentide valik üsna piiratud. Samas kui on soov katsetada, analüüsida ja õppida, siis saab valida palju rohkemate instrumentide hulgast. Valiku suurus ei tähenda paremat tulemust.

Investeerimisteekonnal olen olnud justkui pioneer. Olen läbi katsetanud kõik varaklassid ja seda peegeldab ka minu tänane portfell. Mul on alati olnud suur huvi investeerimise vastu, mistõttu olen nõus olnud kulutama ka märkimisväärselt rohkem aega analüüsimisele, lugemisele ning ka investeeringute haldamisele. Seda iseloomustab ka fakt, et olen alates 2013. aastast kõik tehtud investeeringud enda portfellihaldamise Excelisse üles kirjutanud.

4. Kui pikk on sinu investeerimishorisont?

Investeerimine üldiselt eeldab pikka ajahorisonti. Lühikesel perioodil võivad varade väärtused üsna palju kõikuda, kuid kui ajalooliselt vaadata tagasi pikkadele perioodidele, siis on enamus varade väärtused kasvanud. Lühike horisont piirab oluliselt instrumentide valikut, kuna paljud investeerimislepingud on juba mitmete aastate pikkused (näiteks võlakirjades, laenudes või kinnisvaras).

Investeerima asudes teadsin, et minu investeerimishorisont on pikk. Mul ei olnud vaja raha välja võtta aasta või kahe pärast, seega paigutasin raha ka kohtadesse, kus seda kiiresti realiseerida ei saa. Täna olen portfelli hajutanud selliselt, et seal leidub väga pika ajahorisondiga investeeringuid kui ka lühema ajahorisondiga investeeringuid.

5. Kui palju riski sa oled nõus võtma/taluma? Kui palju oled (ajutiselt) valmis kaotama?

Riskide küsimust võib tõlgendada: “Kas saad öösel rahulikult magada?”. Investeeringutega käib kaasas risk. Kui risk realiseerub, siis väljendub see raha kaotamises. Liigselt riskantsed investeeringud ei pruugi lasta öösel rahulikult magada, mistõttu ei pruugi need sobida sinu strateegiasse. Investeeringuid valides on oluline läbi mõelda, kas oskad antud instrumendi riski hinnata ning kas oled seda riski valmis taluma. Milline on oodatav tootlus, mis seda riski kompenseerib.

Investeerimiskarjääri alguses on see üks raskemaid küsimusi, millele vastata. Risk tundub teoreetiline ning kogemused kaotustest puuduvad. Mida rohkem kogemusi riskiga, seda täpsemaks strateegia riski hindamise osas hakkab muutuma. Mida pikema kogemusega investor, seda olulisemaks riski küsimus saab.

Ma ise mõtlen täna riskist oluliselt rohkem kui aastad tagasi. Peale mõningaid kaotusi ja valesid otsuseid on mulle selgeks saanud, kui palju riski ma suudan taluda. Enamasti ajas riskiisu väheneb, kuna suuremat kapitali on valusam kaotada.

6. Milline on sinu eelis varaklassis?

Vastus sellele küsimusele tuleb mängu siis, kui ootad investeeringutelt turu keskmisest tootlusest kõrgemat tulemust. Keskmise tootluse löömiseks peab seda põhjendama ka mingisugune eelis teiste turuosaliste ees. Kui eelis ehk kapitali kättesaadavus, kogemused ja teadmised või siseinfo puudub, siis on keeruline turu keskmisest kõrgemat tootlust teenida.

Avastasin seda investeerimiskarjääri alguses, kui entusiastlikult mõtlesin, et suudan aktsiaturul teenida keskmiselt 14% annualiseeritud tootlust, samal ajal kui turu keskmine tootlus oli 8-10%. Tulemused aga minu soove ei peegeldanud. Mul ei olnud ka miljonite teiste turuosaliste ees mingit eelist. Ma ei veetnud rohkem aega turgu analüüsides, mul ei olnud teistega võrreldes rohkem kogemusi ega teadmisi. Nii leppisin vaid 4% aastatootlusega. Sellest sai selgeks, et keskmisest kõrgema tootluse teenimiseks peaksin omama mingit eelist. Aja möödudes olen teatud varaklassis enda eelise leidnud, mis on aidanud ka kõrgemat tootlust teenida – kinnisvaras soodsa intressiga laenuvõimekus, iduettevõtetes kogemused ning võlainstrumentides laialdased tutvusringkond.

Strateegia raamistik

Nendele kuuele küsimusele vastamine aitab selgemaks saada, milline on sinu taustsüsteem, millega strateegiat ehitama hakkad. Millised on su rahalised võimalused, ajaline horisont, aktiivsus, riskitaluvus ning eelised. Kui need vastused on läbimõeldud, siis on lihtne hakata mõtlema portfelli võimaliku kompositsiooni peale.

Investeerimisstrateegia võimalikud kompositsioonid

Peale olulistele küsimustele vastamist, saab hakata enda strateegiale vormi looma. Mõtete rikastamiseks jagan teiega kolme näidisstrateegiat, millest igaüks on täiesti omanäoline. Loodan, et strateegiate näidised annavad teile ideid, kuidas mõelda portfelli riski, investeeringute osakaalude, kompositsiooni ning eesmärkide osas.

Passiivne investeerimisstrateegia

Esimesena tutvustan näidis-strateegiat, mis on omanäoline investorile, kes ei soovi portfelli loomisesse ja haldamisse palju aega panustada. Investori eesmärk on panustada aega muudes valdkondades, kuid samas soovib ka luua investeerimisportfelli enda vara säilitamiseks ja kasvatamiseks. Portfell võiks olla pigem madalama riskiga ja investor ei looda teenida üle turu keskmise tootluse.

Portfell

Passiivne investeerimisportfell koosneb suures osas laiapõhjalistest indeksfondidest. Üheks osaks on enamasti ka pensionifondid, mis on kas II või III sambaga kogutud, kuid ka need võivad omakorda olla laiapõhjalised indeksfondi positsioonid. Juurde olen lisanud ka hoiuste instrumendi, mis võib olla mõistlik alternatiiv vaba raha hoidmisele. Ning kolmandaks märkisin ka ära kinnisvara, kuna tõsiasi on see, et elu jooksul enamasti ikkagi kinnisvara koguneb – üks elukoht jääb väikseks ning ostetakse järgmine, kuid eelmist kinnisvara ei soovita ka ära müüa, seega see võtab koha sisse portfellis.

Osakaalud

Passiivse portfelli juures suunatakse enamasti kõik uus raha indeksfondi positsioonidesse, seega erinevate varaklasside osakaalude jälgimine ei ole justkui vajalik. Hoiused võivad olla sellise piirmääraga, mis on soovitud vaba raha osakaal. Kinnisvara positsioonid pigem tekivad ajaga, kuid sinna ei suunata igakuiselt aktiivselt raha juurde.

Eesmärk

Strateegia peamine eesmärk on madal halduskoormus. Portfelli tootlus võiks lüüa inflatsiooni, küll aga investeeringute tootlusootuseks on turu keskmine tootlus vastavalt valitud instrumentidele.

Risk

Indeksfondide puhul peab investor arvestama, et indeksfondis on peaaegu 100% aktsiariski ja suurema languse korral väheneb ka indeksfondi väärtus. Lisaks peaks investor arvestama, et indeksfondide puhul saab ta suurel määral USA suuremate ettevõtete riski. Hoiused on enamasti riiklikult tagatud.

Aktiivne investeerimisstrateegia

Järgmisena tutvustan üht näidis-strateegiat, mis võib olla omanäoline investorile, kes soovib portfelli loomisesse ja haldamisse palju aega panustada. Investori eesmärk on aktiivselt oma portfelli juhtida, kombineerides erinevaid varaklasse ja instrumente. Ootus on teenida kõrgemat riski võttes ka kõrgemat tootlust. Samuti võib ootus olla teenida turu keskmist tootlust, kuid madalama riski juures. Igal juhul on tegemist kompleksse strateegiaga, mille haldamine eeldab ka suuremat huvi investeerimisteemade vastu ning muidugi ajapanust portfelli haldamisele.

Portfell

Aktiivses portfellis võivad olla esindatud erinevad varaklassid ja instrumendid. Eri instrumendid omavad erinevat eesmärki, tootlusootusi ning ka riskitaset.

Näidisportfell on jaotatud neljaks tasemeks: i) Vundament – Sarnaselt passiivsele strateegiale on vundament madalama riskiga ning selle eesmärgiks on kapitali säilitamine; ii) Rahavoog – Üks osa portfellist on suunatud rahavoo teenimisele; iii) Kasv – Riskantsemaks minnes on üks osa portfellist orienteeritud kapitali kasvule; iv) Spekuleerimine – Väike osa portfellist on mõeldud ka spekulatiivseteks investeeringuteks.

Igas tasemes on valitud instrumendid, mis vastavad antud taseme eesmärkidele.

Osakaalud

Portfelli tasemetele on määratud ka erinevad osakaalud, mis sõltuvad nii portfelli eesmärgist kui ka riskitasemest. Osakaalud töötavad justkui riskihaldus elemendina, mis aitavad seada paika piirmäärad ning mille ülesandeks on leida tasakaal portfelli eesmärkide ja riskide vahel.

Osakaalud määravad ära ka selle, mis proportsioonides erinevatele tasemetele uut raha peale suunatakse.

Eesmärk

Portfelli igal osal on omad eesmärgid. Antud näidisportfelli puhul on kaetud erinevad eesmärgid. Investoril on soov, et suur osa portfellist oleks paigutatud laiapõhjaliselt ja madalama riskiga. Samuti soovib investor teenida rahavoogu, seega osa portfellist on paigutatud selle eesmärgiga. Kuid ilma ei soovi investor jääda ka kasvust, seega on teinud paigutusi, mille eesmärgiks on kapitali kasv. Mänguilu nautimiseks on määranud ka väikse osa portfellist, millega saaks spekuleerida ja katsetada. Selle portfelli osaga võetakse kõrget riski, millele oodatakse ka väärilist tootlust.

Kogu portfelli tootluse tulemus võib olla sarnane nagu passiivse portfelli puhul, kuid erinev on see, kuidas see tulemus saadakse. Passiivse strateegia korral ei pruugi olemas olla rahavoogu ning samuti ei ole ruumi spekuleerimiseks.

Risk

Aktiivse portfelli puhul on üheks suureks märksõnaks riskihaldus. Portfell on jaotatud väga erinevate varaklasside, instrumentide ja eesmärkide vahel, seega on ülimalt oluline jälgida, et risk oleks mõistlikult juhitud. Kinni peab pidama ette seatud piirmääradest ning riskantsemate positsioonide suurus ei tohi olla liiga suur osa kogu portfellist. Tootluse tekkimise korral tuleb teemaks ka portfelli osakaalude ümberjaotamine. Kui portfelli kasvu osa on saatnud edu ja see on läinud etteseatud proportsioonidest välja, siis tuleb portfelli tasakaalustada. Hea viis tasakaalustamiseks on riski maandamine, ehk tootluse osa viimine madalama riskiga instrumentidesse – piltlikult suunata osakaalu ületanud rahaosa madalama riskiga tasemele.

Kombinatsioon aktiivsest ja passiivsest investeerimisstrateegiast

Kui ühes skaala otsas on täielikult passiivne strateegia ja teises otsas täielikult aktiivne strateegia, siis äärmuste vahele mahub ära lõpmata palju kombinatsioone. Need võivad olla kaldu kas ühele või teisele poole. Näiteks enamasti passiivne investeerimisstrateegia, kuid milles on ära määratud üks osa investeeringuteks, mis nõuavad suuremat ajakulu. Järgmisena toongi näite ühest kombineeritud investeerimisstrateegiast.

Portfell

Kombineeritud portfelli näites on toodud välja strateegia, kus investori peamine fookus on vara väärtuse säilitamisel. Ta ei soovi kogu portfelli lõikes liigselt riske võtta, samas on tal huvi aktsiaturu vastu ning sellepärast on ta otsustanud määrata väikse osa portfellist, millega saab aktsiaturul katsetada.

Osakaalud

Suur osa portfellist on investor paigutatud laiapõhjalistesse indeksfondidesse, pensionifondidesse ja hoiustesse. Samas on investoril soov aktsiaturul positsioone võtta ja vahetevahel ka kaubelda, on ta määranud, et kuni 30% portfellist investeerib instrumenteidesse kasvu eesmärgil.

Eesmärk

Portfelli eesmärgiks on vara väärtuse säilitamine. Madalama riskiga portfelli osalt ootab investor turu keskmist tootlust vastavalt valitud instrumentidele. Kasvu ja spekuleerimise osa eesmärk on teenida üle turu keskmise tootluse.

Risk

Portfell on hajutatud selliselt, et suuremat riskihaldust peab investor rakendama peamiselt portfelli osale, mille eesmärgiks on kasv ja spekuleerimine. Selles osas on tarvis jälgida, et ühe positsiooni osakaal ei oleks liiga suur osa kogu portfellist. Samuti peab jälgima kogu selle osa piirmäära. Piirmäära ületamisel tuleb samuti kaaluda portfelli tasakaalustamist.

Minu investeerimisstrateegia

Olen ise terve investeerimiskarjääri vältel viljelenud aktiivset investeerimisstrateegiat. Suure huvi tõttu teema vastu olen olnud nõus panustama märkimisväärselt rohkem aega, kui võib-olla mõistlik oleks. Esimestel aastatel küll selgelt see ennast ära ei õigustanud ja portfelli tootlus oli madal. Aastate jooksul teadmisi ning kogemuspagasi laienedes on aga ka tulemused paremaks läinud. Viimase dekaadi jooksul olen keskmiselt aastaselt suutnud võrdlus-indeksit edestada ligi 9% võrra. Kindlasti olen aga selle tootluse teenimiseks võtnud märkimisväärselt kõrgemat riski. Kaasa on aidanud ka väikesed summad. Mida suuremaks kasvab portfell, seda keerulisem on turgu edestada.

Portfell

Alustasin Balti börsi üksikaktsiatesse ning ühisrahastusportfaalides pakutavate laenudesse investeerides. Sealt edasi lisandus portfelli fondi osakuid ning ka kinnisvara. Hiljem sisenesin ka võlakirjadesse ning portfelli hakkasid jõudma ka börsivälised ettevõtted. Tänaseks on portfell pealtnäha üsna kirju, kuid kõigel on oma koht.

Kinnisvara on portfelli tulnud tekkepõhiselt kodude vahetamisel ja teenib üüritulu. Suur osa portfellist on paigutatud ka laenudesse ja võlakirjadesse, sooviga teenida regulaarset intressitulu. Veel leiab portfellist varajase faasi tehnoloogiaettevõtete osalusi, mida põhjendab asjaolu, et olen selles valdkonnas pikalt olnud, seega tunnen, et mul on seal teatud eelis. Lisaks eelnevale on portfellis ka avalikult kaubeldavate ettevõtete ja indeksfondide osalusi. Spekuleerimise valdkonnast leiab marginaalselt krüptovara.

Eesmärgid

Portfellis on instrumente erineva eesmärkidega. Indeksfondid (kaasa arvatud II ja III sammas) ning tähtajata hoiused täidavad vundamendi taset, mille eesmärgiks on madala riski juures vara väärtuse säilitamine. Võlakirjad, laenud ja üürikinnisvara teenib regulaarset rahavoogu. See annab igal uuel hetkel võimaluse rahavoogu uutesse investeeringutesse suunata. Tehnoloogiaaktsiad ning riskikapitalifond on portfellis kapitali kasvu eesmärgiga. Krüptovarad on võetud spekulatiivse investeeringuna.

Riskid

Riskihaldus aitab mul riske juhtida. Olen seadnud paika piirmäärad, kui suur võib olla üks instrument kogu portfellist. Madalama riskiga varade puhul on ülemiseks piiriks 5%, üksikaktsiate puhul 2.5%, laenuinstrumentide puhul aga 1%. See tähendab seda, et üks instrument ei tohi kogu portfelli lõikes ettenähtud piiristmäärast suurem olla. Nii ei oma ühe instrumendi ebaõnnestumine märkimisväärset mõju minu koguportfellile.

Riske haldan ka hajutatust kasutades. Valin portfelli laiapõhjalisi instrumente, mis juba oma olemuselt on hajutatud – näiteks indeksfondid ja riskikapitalifond. Seal on ühe investeeringu taga mitukümmend kui mitte mitusada ettevõtet. Laenuportfelli juures soovin, et igal ajahetkel oleks portfellis vähemalt 20 erinevat lepingut – nii ei oma üks leping liigset osakaalu kogu laenuportfellist. Ka üksikaktsiatega olen kasutanud hajutuspõhimõtteid. Nimelt kui võtan positsiooni panganduses, siis proovin seda teha läbi 2-4 erineva ettevõtte.

Planeeri, investeeri, kohanda

Investeerimisstrateegia on iga investori enda nägu. Omase strateegia väljatöötamiseks on parim viis küsida endalt palju küsimusi ning vastused välja kirjutada. Nii saab kirja peamine raamistik, mille najal enda investeerimisportfelli ehitama hakata. Strateegia ei ole staatiline ja see muutub pidevalt ajas – iga kogemus ja uus teadmine võib olla abiks strateegia kohandamisel. Läbimõeldud investeerimisstrateegia aitab püsida kursil, maandada riske ning vältida raskelt teenitud raha kaotamist.

Enda strateegiat on hea mõte testida investeerimis-sõprade peal. Nii on võimalik saada väärtuslikku tagasisidet erinevatelt inimestelt – võib-olla oskavad nad enda kogemusi jagades avarada ka sinu silmaringi. Kõike kuuldut ei pea kohe omaks võtma ja strateegias rakendama, kuid läbi mõtlemine tuleb kindlasti kasuks.

Lõpetuseks jagan sinuga kuldseid põhimõtteid, mida pean olulisteks endale aeg-ajalt meelde tuletada:

• Sea strateegia paika enne investeerimist
• Esimestel aastatel kasvab portfell peaasjalikult portfelli suunatud rahast, mitte investeeringute tootlusest
• Mõtle, kui aktiivne sa soovid olla. See paneb paika suure osa sinu strateegiast
• Risk on senikaua teoreetiline, kuni see realiseerub. Realiseerudes toob see kaasa raha kaotamise.
• Riskihaldus – üks investeering ei tohiks olla liiga suur osa portfellist
• Mis on sinu eelis varaklassis? Eelis annab võimaluse teenida keskmisest kõrgemat tootlust

Loodan, et see kirjatükk inspireeris ka sind investeerimisstrateegia peale mõtlema ning astuma järgmised olulised sammud rahalise sõltumatuse teekonnal.