PORTFELLIHALDUS. Investeeringute jälgimine, analüüs & juhtimine

Portfellihaldus – kuidas läheb minu investeeringutel?

• Kas mu investeeringud teevad head tööd või mitte?
• Kas ma teenin rohkem või vähem võrreldes sellega, kui hoiaksin raha indeksfondis?
• Mis on mu portfelli annualiseeritud tootlus?
• Mis on mu portfelli netoväärtus?
• Milline on aktsiate osakaal kogu portfellist?

Need küsimused kerkivad esile üsna varsti peale investeerimisega alustamist. Kui portfellis on juba mitmeid erinevaid investeeringuid ning miks mitte ka varaklasse, siis läheb nende üle arve pidamine juba keerulisemaks. Et osata vastata ülal olevate küsimustele, tuleb investorile appi portfellihaldus. 

Mis on portfellihaldus?

Minu jaoks on korralik portfellihaldus viis, kuidas pidada arvet enda investeeringute üle. See on süstemaatiline lähenemine investeerimisele, kus portfelli juhitakse ja korraldatakse, eesmärgiga saavutada kindlaksmääratud investeerimiseesmärgid, arvestades samal ajal riski ja tootlust.

Ma usun sellesse, et kui oman ülevaadet enda investeeringutest, siis annab see mulle võimaluse oskuslikumalt oma finantse juhtida ning eelduslikult teenida ka kõrgemat tootlust. Kuivõrd väiksema portfelliga on mõttekam aega panustada pigem sissetulekute suurendamisele, siis suurema portfelliga võib omada märkimisväärset mõju ka tootluse suurendamine 1% võrra.

Andmed annavad võimaluse analüüsiks

Tõmban tihti paralleeli näiteks spordi või ettevõtlusega. Et saada paremaks, peaks aru saama, kus sa täna oled. Selle najalt on juba lihtsam eesmärke seada ning ka riske juhtida.

Soovides saada heaks maratonijooksjaks on oluline pidada arvet enda jooksutrennide üle – mõõta läbitud kilomeetreid, kiirust, tõusumeetreid ning pulssi. Need andmed annavad võimaluse analüüsiks ning selle najalt on võimalik koos treeneriga seada uued väljakutsuvad, ent saavutatavad eesmärgid.

Sarnaselt juhtides oma ettevõtet on oluline omada ülevaadet müüginumbrite, klientide arvu ja rahulolu kohta, kuid samuti ka kulude ja kohustuste üle. Need numbrid annavad võimaluse meeskonda ühtlustada, seada ühiseid eesmärke ning ettevõtet kasvatada.

Sama moodi olen ma alati mõelnud ka investeerimisportfellist. Hakkasin enda investeeringute üle arvet pidama päris esimesest tehingust peale. Kirjutasin üle investeeringute soetushinna, tehingu kuupäeva, aktsiate puhul koguse, laenude puhul perioodi, intressi- ja/või dividendimäärad ning lõpuks turuhinna. Nende numbrite najalt sain juba välja arvutada keskmise tootluse.

Hoides ajakohast ülevaadet kõikide investeeringute üle varaklasside lõikes, sain aimu, kui suur on mu portfell soetusmaksumus ning turuväärtus kokku. Samuti sain välja arvutada adekvaatse tootlusnumbri, mida saan võrrelda turu keskmise tootlusega.

Selline analüüs andis mulle hea baasi, mille abil seada investeerimisportfellile konkreetsed, ajalised, saavutatavad eesmärgid. Esimestel investeerimisaastatel oli see minu jaoks võtme tähtsusega, kuna see motiveeris igapäevaselt tegema paremaid finantsilisi otsuseid, mille tulemuseks oli suurem säästumäär. Suurem säästumäär aitas aga igakuiselt rohkem raha portfelli suunata ning seeläbi investeerimisportfelli kasvatada.

Samuti teades enda investeeringute tootlust sain analüüsida, millised investeeringud töötavad ning millised ei tee soovitud tulemust. See info aitas mul teha olulisi otsuseid – näiteks väljuda mõnest halvasti tootvast investeeringust ning selle asemel soetada atraktiivsemat tootlust teeniv vara. Need väiksed muudatused portfellist küll lühikeses ajalises perspektiivis palju ei muutnud, kuid täna vaadates tagasi kümne aasta pikkusele teekonnale, siis olen nende otsuste abil suutnud teenida kümneid tuhandeid eurosid rohkem tootlust.

Investeerimisportfelli ajalooline vaade

Ma olen tõenäoliselt liialt fanaatiline portfelli haldaja. Seda illustreerib fakt, et olen tänaseks enda investeeringute üle arvet pidanud kohe kümne aasta. Iga investeering ja investeerimisotsus on kirjas. Lisaks sellele, et ma näen portfelli hetke olukorda, pidasin ma vajalikuks talletada portfelli ülevaate ja iga kuu lõpu seisuga. Nii olen iga kuu lõpus fikseerinud portfelli seisu nii varaklasside, instrumentide, kui tehingute lõikes. Kümne aasta vältel on tekkinud 120 sissekandega ajalooline investeerimisportfelli vaade. Iga sissekanne koosneb omakorda väljavõttest kogu portfelli lõikeks, kuni iga viimse tehinguni.

Portfelli ajaloolise vaate omamise suurimaks väärtuseks on minu jaoks ausa tagasiside saamine oma investeerimisotsustele. Ajalugu ja numbrid ei valeta. Olen analüüsinud, millise portfelli jaotusega on olnud tootlus kõige suurem. Samuti olen saanud õppida kehvadest tehingutest. Vaadates tagasi halvale investeerimisotsusele kogen ma ebaõnnestumise emotsiooni läbi mitu korda. Üks kord tehingust väljudes ning teine kord hiljem analüüsi tehes. See on aidanud mul enda investeerimisstrateegiat kalibreerida, et mitte tulevikus neid vigu uuesti korrata. Toon siinkohal ka näite:

Tegu oli kehva strateegiaga. Teades, et soovin ettevõtte aktsiaid pikaajaliselt omada, ei ole kuigi kasulik vahepeal turgu ajastama hakata. Kuid tänaseks olen ma sellest õppinud. Olen aru saanud, et turu ajastamine minu jaoks ei tööta. Mul ei ole aktsiaturul mingisugust info eelist, et ennustada tuleviku aktsiahindasid. Pigem ostan ning hoian tugevaid ettevõtteid pikaajaliselt.

Õppetundi on aidanud kinnistada just ajaloolise info talletamine. Kui ma investeeringute infot endale üles ei kirjutaks, siis oleks ma selle piinliku tehingu juba ammu vaiba alla pühkinud ning unustanud. Veel vähem oskaks ma sellest ligi 7 aastat hiljem enda blogis kirjutada.

Ajalooline vaade motiveerib tegutsema

Nähes portfelli ajaloolist liikumist, kasvatab see motivatsiooni investeerimisteekonnaga jätkamiseks. Portfelli kasvu nägemine süstib indu kasvukursil püsimiseks. Kuid samuti mõned kehvemad kuud languse kursil tekitavad soovi uuel kuul paremaid tulemusi teha. Kokkuvõttes, kui on juba 120 kuu pikkune aegrida on kirjas, siis on lihtsam see 121 kuu pikkuseks teha, kui et siinkohal jälgimine ära lõpetada.

Mind inspireerib ka romantiline mõte, et kui ma olen 60 aastane, siis saan vaadata tagasi enda 40 aasta pikkusele investeerimisteekonnale. Ja soovi korral minna tagasi aastasse 2024, ning uurida, mis investeeringuid siis tehtud sai ning mis hinnaga. Seejärel sõpradele rääkida, et olid ikka ajad, kus LHV aktsia maksis ainult 3.5 eurot. Või võtta ette esimesed pisukesed rahavood, mida sai kokku lugeda sentides või mõnedes eurodes. Kuskilt peab ju alustama. Kuid järjepidev investeerimine paneb need dividendidest saadud sendid lumepallina kasvama ning juba aastate möödudes saab rääkida sadadest eurodest. Seda teekonda on motiveeriv ajaloolisest portfelli ülevaatest jälgida.

Riskihaldus, kui portfellihalduse nurgakivi

Minu jaoks on portfellihalduse üheks suurimaks väärtuseks riskihaldus. Valusamad õppetunnid on tulnud just sellest, kui olen paigutanud üht instrumenti liiga suure osa portfellist. Ilma hea ülevaateta on see lihtne juhtuma. Teinekord, tehes järjepidevalt tehinguid pika aja vältel, ei pruugi olla meeles, kui suureks positsioon kasvanud on. Samuti peale investeeringu suurt kasvu võib teinekord positsiooni osakaal portfellis liiga suureks kasvada, mis tähendab omakorda ka suuremat riski. Kui suure osakaaluga investeeringu väärtus langeb, siis see mõjutab koguportfelli tootlust rohkem, kui mõne teise väiksema osakaaluga positsiooni hinnalangus seda teeks.

Riskihaldus on minu jaoks hakanud rohkem rolli mängima, mida suuremaks on portfell kasvanud. Esimestel aastatel ma riske niivõrd tugevalt ei tunnetanud ega mõistnud. Igakuine säästetud summa oli kordades suurem, kui mõne investeeringu turuväärtuse langus. Seega oli mõtet keskenduda sissetulekute kasvatamisele, säästumäära suurendamisele ja lisaraha portfelli suunamisele. Hiljem, suurema portfelliga, hakkavad aga riskid vägagi reaalseks muutuma. Üks kaotus või investeeringu turuväärtuse langus võib pühkida portfellist rohkem raha, kui näiteks ühe aastaga suudad teenida. Olen seda omal nahal tundnud. Ja just sellised kogemused muudavad riskid teoreetilisest praktiliseks ning see annab sügava põhjuse riskihaldusest lugu pidada.

Jagan teiega ka üht näidet enda portfellist, kus puudulik riskihaldus tõi kaasa suure paberkasumi (paper profits) kaotamise:

Portfellihaldus annab võimaluse jälgida iga positsiooni osakaalu kogu portfellist, mis omakorda aitab portfelli riske vastavalt enda eesmärkidele juhtida. Näide, mis ma just tõin on päris kõnekas, kuid teist sarnast näidet ma enda portfellist tuua ei saa – ja seda põhjusel, et pean pidevat ja ajakohast ülevaadet enda positsioonide suurusest, mis aitab selliseid vigaseid ennetada. 

Portfellihalduse tööriist

Tavapäraselt kasutavad investorid portfelli haldamiseks mingit tarkvara, platvormi või Excel/Google Sheet arvutustabelit, mis loob võimaluse investeerimisportfelli jälgimiseks ja analüüsiks. Mina kasutan enda portfelli haldamiseks Exceli arvutustabelit, millele olen andnud nimeks Portfellihaldur. Olen selle algusest peale nullist enda tarbeks ehitanud, kusjuures esimesed sissekanded tegin 2014. aastal.

Minu jaoks on olnud portfelli haldamise tööriista ehitamine evolutsioon. Algselt, kui portfelli väärtus oli mõni tuhat eurot, siis oli minu Exceli failis ainult mõned read infot. Mida aeg edasi, seda rohkem tekkis ridu ja seda rohkem tekkis struktuuri. Kümne aasta jooksul on minu portfellihaldur aina arenenud ning täna koosneb see rohkem kui kümnest töölehest, milles igal lehel on täidetud pooltuhat rida. Samas jooksevad igalt töölehelt numbrid kokkuvõtvale lehele kokku ning see annab kohe kiire ülevaate portfelli hetkeseisust.

Olen kaalunud ka erinevate portfellihalduse tarkvarade kasutamist, kuid olen leidnud, et Exceli on siiski paindlikum ja minu jaoks sobivam tööriist. Sinna olen saanud ehitada just sellise portfellihalduri nagu olen ise soovinud.

Huvilistele olen enda Portfellihalduri Exceli faili tooriku teinud sümboolse hinna eest kättesaadavaks siin: https://oolomarko.ee/product/portfellihaldur/

Olen Portfellihalduri loomisesse kulutanud aastate jooksul tõenäoliselt sadu, kui mitte tuhandeid, tunde. Kui minu Portfellihaldur ei sobi teistele täielikult, siis vähemalt saab sealt talletada mõtteid, kuidas erinevaid varaklasse kajastada ning kuidas arvutada kogu portfelli tootlust.

Portfelli koondülevaade varaklasside lõikes

Minu Portfellihalduri esimene tööleht kuvab koondülevaadet kogu portfellist varaklasside lõikes. Sellel lehel saan kiire vaatlusega vastused peamistele küsimustele:

• Kui suur on mu portfelli netoväärtus?
• Milline on mu portfelli annualiseeritud tootlus?
• Kui suured on erinevate varaklasside osakaalud portfellis?
• Milline on mu portfelli kuine ning ka ajalooline realiseeritud tootlus?

Need küsimused aitavad mul kiiresti mõista, kuidas mu investeeringutel hetkel läheb. Koondülevaate tööleht kirjeldab mulle portfelli seisu nii numbrites kui ka graafikutena. Tihti on ajul tarvis näha samu andmeid teises formaadis. Näiteks graafikud aitavad mul teinekord näha asju teise nurga alt ning märgata liikumisi, mis pelgalt numbreid vaadates võiks märkamata jääda.

Mainimata ei saa ka jätta seda, et lisaks portfelli hetkeseisule olen talletanud numbrid kuise sammuga ka ajalooliselt. See annab mulle dünaamilise ülevaate, kuidas on mu investeeringutel läinud pika aja vältel. Kuna tegelen investeerimisega võrdlemisi aktiivselt, siis soovin saada tagasisidet ka selle kohta, et kas mu panus kannab vilja. Tulemusi aitabki kõige paremini peegeldada ajalooline vaade. Ajaloolises vaates talletan kõiki samu andmeid, kui hetkeülevaates.

Varaklassi ülevaade positsioonide lõikes

Järgmised Portfellihalduri töölehed on loodud konkreetsete varaklasside ja instrumentide kohta. Need sisaldavad kõiki erinevaid positsioone, millesse ma antud varaklassis investeerinud olen. Nii saan hetkega ülevaate, millistest positsioonidest konkreetne varaklass koosneb, mis on varaklassi sisesed osakaalud, soetushinnad, turuhinnad, tootlused ja rahavood. Sisuliselt aitab see hinnata, kas üksikud positsioonid on piisavalt hajutatud kogu portfelli lõikes ning kas on olemas ka piisav hajutatus antud varaklassi lõikes.

Sisuliselt on see vaade koht, kus saan juhtida enda riskihaldust nii varaklassi siseselt kui portfelli üleselt. Positsioonide osakaaludes pean kinni enda riskihalduse reeglitest ja positsiooni piirmääradest. Et need pidevalt meeles püsiks, siis olen need endale võrdlemisi lihtsalt üles kirjutanud:

Riskihalduse reeglid ning positsiooni piirmäärad

Positsioonide ülevaade tehingute lõikes

Iga positsiooni ülevaade koosneb omakorda tehingutest. Tehingute ülesmärkimiseks positsiooni lõikes olen tekitanud väiksema tabeli, milles kogun ja arvutan järgmist infot:

• Instrumendi nimi
• Hetke hind
• Hetke valuutakurss (kui tarvis)
• Tehing (OST, MÜÜK, DIVIDEND, SPLIT, MÄRKIMISÕIGUS)
• Tehingu kuupäev
• Aega möödas tehingust
• Kogus (OST + ; MÜÜK-)
• Ühe hind tehingu hetkel
• Tehingu kogu kulu koos teenustasudega
• Tehingu kogu kulu koos teenustasudega (EUR)
• Kogu positsiooni soetusmaksumus (EUR)
• Positsiooni turuväärtus
• Arvestuslik tulu
• Divivend yield (soetusmaksumuse vastu)
• XIRR tootlus

Tehingupõhine detailne info on minu portfellihalduri nurgakivi. Nii saan arvutada iga konkreetse investeeringu soetushinna, turuväärtuse ning tootluse. Ning kõik need üksikud positsioonid annavad kokku suurema ülevaate – olgu see siis varaklasside või terve portfelli koondülevaate lõikes. Portfell koosneb ju ikkagi individuaalsetest investeeringutest.

Portfellihaldus – teadliku investori töövahend

Portfelli süsteemne jälgimine ning haldamine on mind investeerimisteekonnal meeletult toetanud. Olen aga kuulnud ka palju vastuargumente, et miks mitte ikkagi sellega tegeleda – kas parem ei oleks panna see aeg kuhugi mujale, näiteks elu nautimisele või sissetulekute tõstmisele? Ma ei vaidle vastu – vastus sõltub sellest, mis on sinu eesmärgid.

Minule näiteks pakub portfellihaldus huvi. See on justkui minu intellektuaalne hobi, mille positiivseks pooleks on see, et see toob ka raha sisse. Enamasti viivad hobid ikka raha taskust välja.

Kuid teiseks tooksin välja selle, et portfellihaldusel on selge positiivne mõju rahalistele tulemustele, kui portfell on juba suurem. Meelevaldselt ütleks, et juba alates 250 000 eurosest portfellist on teadlikul portfellihaldusel juba selged mõõdetavad eelised. Rääkimata kehva riskihalduse tõttu raha kaotamisest, siis juba 1% tootlusmäära tõstmine annab aastas 2 500 eurot lisa tulu. Olulist rolli hakkab portfellihaldus mängima aga seitsmekohalise portfelli puhul. Võib argumenteerida, et selliste summade juures võib portfellihaldusel olla kõrgem tunnitasu, kui suudaks palgatööl teenida.

Kuskilt peab alustama. Minu filosoofia on aga see, et alustada tasub juba varem. Investeerimisel on õppimine pikk protsess ja seda ei saa omandada hetkega. Kogemus kasvab aja ja tehingutega. Sellepärast alustasin ma ise portfellihaldusega kohe esimestest investeeringutest alates. Nii olen oma teadmisi portfellihaldusest kasvatanud ja lihvinud juba 2014. aastast alates. Ma ise usun, et see on ka üheks põhjuseks, miks olen suutnud dekaadi jooksul võrdlusindeksit keskmiselt aastas üle seitsme protsendi ületada. Kas ma olen võtnud ka kõrgemat riski – tõenäoliselt. Kuid kas see risk on olnud hallatud – pigem küll, tänu teadlikule portfellihaldusele.

Kui midagi teha, siis hästi. Kui investeerida, siis teadlikult. Ma usun, et portfellihaldus on teadliku investori üks parimaid tööriistu.

Loodan, et see kirjatükk inspireeris ka sind portfellihaldusega tõsisemalt tegelema ning astuma järgmised sammud enda rahalise sõltumatuse teekonnal!