Mekeegi ei tea, kas turud jätkavad langemist või hakkavad tasapisi tõusma. Me ei tea kui palju hirmu on juba aktsiahindadesse sisse arvestatud. Võime kõik arvata, mida turud teevad, kuid tõde selgub alles aja möödudes.
Pikas perspektiivis raha teenimiseks on mõistlik järjepidevalt investeerida olenemata sellest, millised on uudised või mis turud täna teevad. Ajalooliselt on parim strateegia olnud pikaajaliselt regulaarselt investeerida selle asemel, et proovida turgu ajastada (Investopedia artikkel).
Jagan järgnevalt seda, kuidas ma ise praeguses turuolukorras investeerin. See ei ole mõeldud investeerimissoovitusena. Iga investeerimisotsus jääb igaühe enda kanda.
“Max out your III pillar!”
Enne kui mõtlen muudele investeeringutele, kasutan ära III pensionisamba maksusoodustuse limiidi. III sambasse saab koguda tulumaksuvabalt kuni 15% oma brutosissetulekust, aga mitte rohkem kui 6000€ aastas. See on hea viis pikaajaliseks järjepidevaks investeeringuks.
Enne oma 55. sünnipäeva raha välja võttes tasun 20% tulumaksu, mis tähendab, et sisuliselt olen saanud riigilt intressivaba võimenduslaenu. Peale 55. sünnpäeva rakendub vaid 10% tulumaks. Seejuures on III samba osakud pärandatavad. Rohkem infot: https://tuleva.ee/kolmanda-samba-slaidipakk/
Ma ise olen maksimeerinud oma III samba maksed ja kogun seda Tulevas. Võtan seda pikaaegse investeeringuna ning suunan III sambasse sissemakseid igakuiselt, olenemata turu olukorrast. Turu langedes saab fondiosakuid odavamalt juurde osta!
Mikroinvesteerin indeksfondidesse
Viimased poolteist aastat olen kasutanud mikroinvesteerimise toodet. See on hea viis tasakaalustada igapäevaseid tarbimiskulutusi ja investeerida ostust ülejäävad sendid indeksfondidesse.
Mikroinvesteerides suunan iga LHV deebetkaardi maksega väikse summa enda LHV Kasvukontole, kus see igal kolmapäeval valitud fondidesse läheb. Põhimõtteliselt iga kulutusega investeerin automaatselt ka väikse summa.
Nii investeerin pikaajaliselt ja automaatselt igal nädalal 10–25€ indeksfondidesse. Kuus teeb see kokku 50–100€. Ostan neid fonde igasuguses turu olukorras. Kallite hindade juures saan vähem osakuid, odavate hindade juures jällegi rohkem.
Vaba raha osakaal
Kuigi vaba raha kontol ei teeni tootlust ja ei loo lisaväärtus, siis on mõistlik seda investeerimisportfellis ikkagi hoida. Vaba raha on just kui kuiv püssirohi, mida saab kasutada siis, kui turule tuleb häid pakkumisi.
See ei tähenda, et kuiva püssirohuga peaks tegema emotsioonioste, vaid pigem saab vaba raha rakendada siis, kui turuolukord muutub või turule tuleb uus investeerimisinstrument.
Näiteks praegusel ajal, kui paljud kodubörsi ettevõtted on -20 kuni -40% väärtust kaotanud, olen ma kasutanud ära portfelli vaba raha osakaalu, et oma olemasolevaid positsioone suurendada. Need ei ole emotsiooniostud, vaid investeerimine eelnevalt paika pandud plaani alusel.
Tuleb endale aru anda sellest, et seisev raha tootlust ei teeni ning vähendab seeläbi investeerimisportfelli kogutootlust. Languse ajal on vaba raha kuningas aka “cash is king”, kuid headel aegadel põleb see jällegi kontol. Sellepärast on hea paika panna enda riskitaluvusega vastavuses olev plaan.
On mitmeid arvamusi, kui suur vaba raha osakaal võiks olla. Minul kõigub vaba raha osakaal portfellis 3–10% vahel. Kas see on optimaalne — eks seda näitab aeg. Oluline on seejuures ka see, kui kiiresti muid investeeringuid saab likviidseks teha.
Suurendan positsioone ettevõtetes
Peale III sambasse kogumist, mikroinvesteerimist ja piisava vaba raha osakaalu hoidmist, hoian silma peal ka üksikaktsiatel. Olen aktsiate ostmisel kasutusse võtmas portfellis olevat vaba raha, millest eelmises lõigus sai kirjutatud.
Pika vaatega strateegia alusel investeerin tugevatesse ettevõtetesse, millel on dividendimakse poliitika ning hinnanguliselt potentsiaali kasvada. Olen paika pannud, et positsiooni suurendan siis, kui saan kogu positsiooni ostuhinda allapoole viia.
Nüüd langusfaasis rakendub järgmine strateegia. Ostan ikkagi siis, kui saan enda positsiooni ostuhinda allapoole viia, kuid teen seda paljude väikeste ostudega. Olen varem ette kirja pannud, kui palju soovin kokku positsioone suurendada. Hetkel olen võtnud plaani positsioonid kahekordistada.
Kui turu tavaolukorras sooritaksin 1–2 ostu sisenemiseks, siis nüüd olen jaganud sama summa 10+ ostu peale, mis on kõik üles seatud teatud hinnatasemega rakenduma. 3–8% hinnakukkumise vahedega rakendan ostuordereid, kusjuures mida madalamale kukub turg, sedavõrd suureneb ühe ostu summa ja seeläbi ka aktsiate arv.
Siin tasub uuesti üle korrata, et niiviisi olen ostupositsioonile asunud ainult ettevõtete puhul, millesse usun pikaajaliselt. Need on ettevõtted, mida omasin ka enne langust või millesse soovisin siseneda.
Selline strateegia nõuab planeerimist ja üleskirjutamist. Sellepärast enne orderite sisestamist võtsin aja, et kogu plaan üles kirjutada ning välja arvutada. Oluline on siinkohal just see, et teha otsuseid plaanist lähtuvalt, mitte emotsioonidest. Kõik orderid on pangas sisestatud ning igapäevaselt turuseisu jälgima ei pea.
Laenuandmine pausi peale
Teadaolevate mudeldamiste järgi peaks ühisrahastatavate laenude portfell majandussurutise küll üle elama, kuid kindlasti saab tugeva põntsu.
Olen otsustanud hetkel autoinvesteerimise funktsioonid portaalides peatada. Kaks peamist põhjust selleks on: i) Sellise laenuportfelli eesmärk on likviidsed rahavoo investeeringud. Kuna languse ajal soovin vaba raha osakaalu suurendada, siis otsustasin raha mitte uutesse laenudesse investeerida. ii) Mintose platvormil on võetud kasutusele “pending” staatus, mis tähendab, et portaal võib raha enne väljamaksmist omajagu aega kinni hoida. See on potentsiaalne riski ning turu langusfaasis ei soovi ma raha teadmata ajaks kinni panna.
Kokkuvõttes lasen laenulepingutel edasi töötada ning ootan igakuist rahavoogu oma kontole, et seda suunata teistesse instrumentidesse.
Kinnisvara igakuised laenumaksed jätkuvad
Hästi peavad langusele vastu mittelikviidsed varad, mida ei saa emotsiooni ajel turul kiiresti osta või müüa. Nii seisab kinnisvara ikka samas kohas, kus enne ning mina jätkan samamoodi laenumaksete tasumist.
Kinnisvaras võib aga raskusi tekkida investoritel, kes on ennast üle võimendanud ja projekte teinud 100% laenuraha eest. Selliseid näiteid tekkis palju ka eelmises majanduskriisis ning loodan, et nendest vigadest on õpitud.
Õnneks või kahjuks ma nii suurelt kinnisvarasse ei ole investeerinud, seega on neid riske minu portfellis hetkel vähem.
Kokkuvõte
Turgude turbulents tekitab selliseid emotsioone, mida pullituru ajal ei tunne. Sellepärast on veelgi olulisem panna varakult paika plaan enda rahaasjade haldamiseks ning järgida enda investeerimisstrateegiat.
Minu jaoks on see esimene suurem langus, mida investorina kogen. Olen selleks tegelikult valmistunud juba viimased 6 aastat, ehitades üles tugevad finantsharjumused. Usun, et tänu nendele harjumustele väljun ma sellest langusest võitjana — loodan, et sama tugevalt väljud ka sina!
Mis peamine — hoidke enda ja lähedaste füüsilist, vaimset ja finantsilist tervist!
