16 harjumust tugeva finantstervise loomiseks

Olen alati uskunud, et üks kõige olulisemaid väärtusi elus on tugev füüsiline ja vaimne tervis. Kui tervis on tugev, siis saame maksimaalselt keskenduda kõigele muule olulisele. Kehv tervis seevastu pärsib oluliselt meie potentsiaali teistes valdkondades.

Finantsilise tervisega on sarnased lood. Kui rahaasjadega läheb allamäge, siis on keeruline muule keskenduda. Ikka püsib kuklas mõte, et asjad oleks vaja korda saada. Tugev finantsiline tervis annab võimaluse panustada veelgi märkimisväärsemalt tervise tugevdamisse, unistuste täitmisesse ning lähedaste toetamisse.

Oma finantsilise tervise tugevdamisega olen teadlikult tegelenud üle viie aasta. Mida see tugevdamine täpsemalt tähendab?

• finantsteadmiste kogumine.
• õpitu ellu rakendamine.
• pikaajaliste kvaliteetsete finantsharjumuste loomine.
• nii enda kui ka lähedaste eest vastutuse võtmine.
• väärtuse loomine.
• investeerimine.

Olen selle teekonna jooksul avastanud mitmeid nippe, põhimõtteid ja harjumusi oma rahaasjade planeerimisel, mis on mulle äärmiselt kasulikud olnud. Soovin neid jagada ja loodan, et need on sulle abiks finantstervise tugevdamisel!

Jagasin need kahte kategooriasse — personaalsed rahaasjad ja investeerimine. Esimene osa annab sulle häid nippe, kuidas isiklikke rahaasju paremini hallata. Teises osas saad lugeda häid soovitusi investeerimisest.

Personaalsed rahaasjad

1. Kulude, tulude üles märkimine iganädalaselt

See punkt on minu hinnangul tõeliselt oluline. Üks kõige tõhusamaid viise tulemuste saavutamiseks on enda praeguste tegevuste kirja panemine ning analüüsimine. Tahes-tahtmata oleme nii loodud, et soovime olla homme paremad kui eile. Sellepärast analüüsides mineviku tulemusi, hakkab mõistus alateadlikult otsima viise, kuidas saaksime edaspidi tulemusi parandada. Kas see pole mitte võimas?

Kui see veel ei veennud, siis mõtle, mis on konspekteerimise downside ja upside. Downside on see, et kulutad nädalas 10–30 minutit oma aega finantskulude ja -tulude üles märkimisele. Upside on aga see, et sinu finantsiline olukord paraneb (veelgi) ja miks mitte kordades?

Ma olen oma kulusid ja tulusid üles märkinud alates 2013. aastast. See väike tegevus on mul aidanud säästa keskmiselt kuus 10–15% rokhem ning pannud mind rohkem pingutama sissetuleku tõstmise suunas.

Eelarvestamiseks võid kasutatud minu Exceli põhist tööriista, mida ka ise aktiivselt kasutan.

2. Maksa ära võlad, mis sinu eesmärke ei teeni

On kahte sorti laene — head laenud ja halvad laenud. Head laenud on need, mis aitavad pikas perspektiivis sinu netovääärtust kasvatada ja finantstervist tugevdada. Halvad laenud õõnestavad nii tänast kui tuleviku finantsilist tervist. Meeles tuleb pidada, et mõlemal juhul on võlg võõra oma ning selle võtmisega kaasnevad riskid.

Juhul, kui oled halbade laenude küüsis, tuleb koheselt peale hädaolukorra fondi loomist ning oma isiklikest finantsidest ülevaate omamist hakata laene tagasi maksma.
Selleks on kaks head varianti:

• Alusta kõige suurema intressiga laenude tagasimaksmisest ja liigu edasi väiksema intressiga laenude juurde. See on kõige mõistlikum viis finantsiliselt, kuid ei pruugi alati olla emotsionaalselt kõige lihtsam. Sellepärast kirjutan ka teisest variandist.
• Alusta kõige väiksema laenu tagasimaksmisest esimesena. See ehitab enesekindlust ja loob positiivse emotsiooni. Seejärel maksa suuruselt järgmine laen tagasi jne.

3. Maksa endale esimesena

Iga kord kui raha sisse tuleb, kanna osa sellest enda säästu- või investeerimiskontole. Nii väldid olukorda, kus kuu lõpus avastad, et ei jäänudki midagi alles. Mida suurem summa on kulutamiseks pangakontol ees, seda tõenäolisem, et kulutad kuu lõpuks ära suurema summa ning investeerimiseks jääb vähem.

On ka seisukohti, et tõeliselt saab endale esimesena maksta ainult siis, kui oled ettevõtja. See on tõsi küll, kuid peab arvestama, et kõik ei ole ettevõtjad ja hea mõte on ka oma palgatulust osa kohe kõrvale panna.

4. Meelerahufond — 6 kuni 12 kuu kulud

Tõhus viis olla rohkem sõltumatu välises maailmas toimuva suhtes on see, kui sul on olemas rahapuhver juhuks, kui elus tulevad ette muudatused — näiteks töökoha vahetus või soov minna pikemale reisile. Teisalt saab seda raha ajutiselt kasutada ka heade investeerimisvõimaluste ilmumise korral.

Kui oled oma kulusid üles märkinud, siis juba tead täpselt, kui palju sul keskmiselt igakuiselt kulub. Kogu endale runway, mis on 6 korda igakuised kulutused. Ideaalne on 12 kuu igakuiste kulutuste jagu raha.

Investeerimisteekonna alguses ei omanud ma kuigi pikka runway’d. Täna rakendan aga 12 kuu pikkuse rahapuhvri põhimõtet.

5. Vaata üle püsitellimused

Maailm liigub aina rohkem üle tellimuspõhisele ärimudelile. See tähendab seda, et teenuste ja toodete tarbimiseks sead üles püsimakse, mis igakuiselt raha sinu kontolt maha võtab. Aastate vältel võib selliste toodete ja teenuste nimekiri päris pikaks minna, seega on väga hea praktika kord aastas oma püsimaksete ja tellimuste nimekiri üle vaadata. Milliseid teenuseid sa praktiliselt ei kasutanudki, kuid maksid jõudsalt täishinda? Spordiklubid näiteks enamasti selle pealt raha teenivadki.

6. Kasuta ära kodulaenu intresside tulumaksuvabastus

Füüsilisel isikul on õigus tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamisel võetud laenu või liisingu intressid. Üheaegselt võib maha arvata ainult ühe eluaseme soetamise laenu või liisingu intressid.
Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet

7. Vaata üle panga teenustasud

Suurimad pangad Eestis on päris rasvaste näppudega. Iga kord kui raha kannad pead maksma teenustasu. Swedbankis näiteks 0,38 eurot pankadevahelise ülekande kohta. Samuti maksad igakuist teenustasu ka konto omamise eest. Kui oled sellises olukorras, siis mul on üks sõbralik personaalne soovitus — vii oma igapäevased arveldused üles ainsasse Eesti panka — LHV’sse. Ülekannetelt on teenustasud SEPA piires tasuta, kliente koheldakse super hästi ja konto omamise eest raha ei küsita. Lisaks on LHV’s palju ägedaid investeerimistooteid, mida siis kasutada saab (mikroinvesteerimine, kasvukonto).

8. Sea endale ka finantsilised eesmärgid

Kirjutasin 2017. aastal sellel teemal pikema postituse. Eks mõned asjad on muutunud, kuid suures pildis on põhimõtted samaks jäänud. Soovitan lugeda: Kvaliteetsed pikaajalised eesmärgid

Kokkuvõteks — Kirjalikud eesmärgid töötavad kordades paremini kui peas olevad ringi hõljuvad ideed. Kui soovid oma finantsilist tervist tugevdada, siis soovitan eesmärgid paika panna. Selleks võid kasutada finantseesmärkide seadmise tööriista, mida ka ise kasutan.

• Esiteks, sa saad teada, kuidas su investeeringutel läheb ning kas on vaja teha mingisuguseid muudatusi. Võibolla on mõne investeeringu või varaklassi osakaal kasvanud või vähenenud algsest investeerimisteesist erinevaks. Seejärel tuleks rebalanseerida.
• Teiseks annab ülevaate omamine võimaluse võrrelda, kuidas erinevatel varaklassidel ja investeeringutel üksteise suhtes läheb.
• Kolmas ja minu jaoks kõige olulisem on see, et ma fikseerin portfelli seisu igakuiselt ära. Kirjutan vähemalt korra kuus üles järgmised näitajad: Kuupäev, investeeringute osakaalud, XIRR (investeeringu kogutootlus), realiseeritud tulu, arvestuslik tulu, lõppenud investeeringud. Kui seda teha pika aja vältel — ma olen teinud 2014. aastast alates — siis hakkavad joonistuma väga huvitavad mustrid. Saab aimu, kuidas on käitunud turg, erinevad varaklassid ja mina ise.

12. Ära kunagi kaota raha

Kujuta ette — oled kõvasti tööd teinud ning osa oma raskelt teenitud sissetulekust igakuiselt säästnud. Oled selle paigutanud investeeringutesse ning ühel hetkel avastad, et tehtud investeering on osaliselt või täielikult pankrotis. See ei ole hea ei vaimsele ega ka finantsilisele tervisele.

Olen paaril korral kaotanud märkimisväärse osa investeeringust. See juhtus ühe või mitme alloleva põhimõtte eiramisest. Õppetundidest tuleb õppida ja sellepärast jagan neid põhimõtteid ka sinuga:

• Tee investeerimisel korralik eeltöö. Veendu, et tegemist on usaldusväärse võimalusega. Googelda! Küsi kaasinvestoritelt infot. Teisi sarnaselt mõtlevaid inimesi leiad näiteks Investeerimisklubist.
• Küsi endalt — kas sa saad antud instrumendist, lepingust või tingimustest aru? Kui ei saa, siis küsi nõu teistelt kogenenumatelt ja neutraalsetelt investoritelt (mitte investeeringu pakkujalt). Kui ikkagi tundub üle jõu käivat, siis jäta kõrvale. “When in doubt, go without”.
• Risk management ehk üks investeering ei tohi moodustada liiga suurt osa portfellist. Pane juba päris alguses paika, kui suure osa portfellist võib üks individuaalne investeering portfellist moodustada. Edasijõudnumad investorid arvutavad välja, kui palju võib olla üks potentsiaalne kaotus ja selle järgi tuletavad investeeringu suuruse.

Need põhimõtted on aidanud mul teha palju kaalutletumaid otsuseid ning hoidnud ära raha kaotamise.

13. Likviidsus, likviidsus, likviidsus

Laenuäris on tõekspidamine, et laenude välja andmine on lihtne, kuid tagasi saamine raske. Sellel on tõepõhi all, kuna lõviosa ettevõtetele antud laenudest soovitakse pikendada ning põhiosa tagasimaksed nihkuvad edasi. Sama kehtib ka teistes varaklassides — investeerida on lihtne, kuid kasumlikult väljuda omajagu keerulisem. Sellepärast on investeeringu tegemisel väga oluline mõista, kuidas toimub investeeringust väljumine. Laenulepingute puhul — kust tuleb raha, mille eest laenu põhiosa tagasi makstakse. Omakapitali investeeringute puhul — milliste sündmuste korral (exit, dividendid, edasimüük) võivad investorid investeeringu tagasi saada?

Igal investoril võib saabuda hetk, kus on tarvis osa portfellist realiseerida. Olgu selle põhjuseks siis investeerimisstrateegia muutus, kodu ostuks vajaminev raha või näiteks pere juurdekasvuga seotud sündmused. Nendel hetkedel ongi väga oluline likviidsus — kas su investeeringud on piisavalt likviidsed, et saad mõne kuu/nädalaga vajatud rahasumma kätte?

14. Tootlusprotsendi eest poest saia ei osta

Seda põhimõtet kuulsin ka ise üsna hiljuti (L. Meidla Tark Raha ettekandest), kuid see resoneerus koheselt. Investeerides vaadatakse tihti tootluse protsenti. Enamasti on see arvutatud praeguse olukorra põhjal ning investeeringust reaalselt väljudes võib olukord olla hoopis erinev . Tootluseprotsendiga ei saa ka poest midagi osta — rahaga aga saab. Seega tuleks lisaks tootlusele alati vaadata ka reaalset rahalist tulu, mida investeering pakub. Kui palju raha kontole investeeringu vältel laekub?

15. Milline on sinu eelis turul?

Investeerimisega raha teenimiseks (mitte lihtsalt väärtuse hoidmiseks) on oluline omada turul mingisugust konkurentsieelist.
– Kas sul on ligipääs informatsioonile, mida teised investorid ei tea?
– Kas sul on eelis kogemuse ja oskuste näol?
– Kas saad aktiivse panusega investeeringu käekäiku mõjutada?
– On sul ligipääs odavale kapitalile?
Panustada tuleks oma tugevustele ning tegutseda valdkonnas, kus saad lisaväärtust luues teenida kõrgemat tootlust.

Kui puudub silmnähtav eelis siis turu keskmisest kõrgema tootluse teenimine on illusioon või õnn. Seetõttu olen viimase poole aasta vältel väljunud kõikidest üksikaktsia positsioonidest. Ma lihtsalt ei näinud, milline on minu konkurentsieelis. Tootlus oli ka vastavalt kas turu keskmine või alla selle.

16. Seisev raha tootlust ei teeni

Kuigi raha kontol omada on hea, tuleb samal ajal meeles pidada, et seisev raha tootlust ei teeni ja lisaväärtust ei loo. Ka Investor Toomas mainis hiljuti toimunud endanimelisel konverentsil, et et ta kaotas tõenäoliselt rohkem langust oodates ja rahas istudes kui ta oleks turul aktiivselt investeerides kaotanud.

Anna teada, milliseid harjumusi, nippe või põhimõtteid oled järginud, mis on aidanud tugevdada sinu finantsilist tervist?